Kõdrasääsk (Perrisia brassicae sün Dasyneura brassicae)


Talirapsil on viimasel ajal väga palju näha kõdrasääse kahjustust. Suuremad kahjustused on nendel põldudel, kus kõdra-peitkärsaka tõrjet pole tehtud ja kahjur on saanud varakult munema hakata, kuna kaitset insektitsiidide näol pole olnud. Samuti on soodustanud kapsakoi röövikute kahjustused kõdrasääse munemist, sest kahjustatud kohtadest on kõdrasääsel kergem muneda oma nõrga muneti tõttu.

Rohumaade väetamine


Rohumaade väetamise eesmärk on saada suurem ja toitaineterikkam saak, kiirendada kõrreliste rohu juurdekasvu ja pikendada rohumaade kasutusiga. Väetamine tõstab rohumaade saagikust, proteiinisisaldust ning vastupanuvõimet ebasoodsatele talvitumistingimustele. Kindlasti tuleks hoiduda ühekülgsest väetamisest lämmastikuga.

Yara koos KEVILI liikmetega Soomes koolitusreisil


Norra väetisefirma Yara ja KEVILI liikmete ühine koolitusreis toimus 30-31.mail, kus käisime tutvumas rohumaade väetamisega Soomes.

Esimesel päeval külastasime ühte Lõuna-Soome juhtivat piimatootjat, et näha kuidas soomlased rohumaadega toimetavad. Pererahvas võttis farmi juures meid külalislahkelt vastu koos kohvi ja küpsistega ning meeldivalt avameelselt rääkisid nad enda tegemistest.

Umbrohutõrje suviteraviljades


Herbitsiidi valikul on soovitav meeles pidada, et aastaid ühte ja sama toodet kasutades võivad hakata võimust võtma teatud umbrohud, mis alguses võivad tunduda vähetähtsad nt. nagu põldkannike. Küll aga võib kasutada erinevate toimeainete segusid, nii väldite tulevikus teatud toimeainetele resistentsete umbrohtude teket. Toote kasutamisel lugege kindlasti pakendi märgistust ning arvestage teatud toodete järelmõjudega nt Sekator OD kasutamisel ei tohiks sügisel rapsi ega rüpsi külvata, kuna risk kahjustada kultuuri on tõenäoline. Probleeme ei teki kui Sekator OD kasutamise ja rapsi/rüpsi külvi vahel tuleb vähemalt 100 ml vihma, lisaks soovitatakse põld enne külvamist künda. Tombo WG kasutamisel tuleb enne liblikõieliste külvi maa sügavalt harida või künda jne.

Kapsakoi (Plutella xylostella sün. P. maculipennis)

Kapsakoi arvukus ja tema rüüste erineb aastati ja kuna sel aastal on kapsakoisid näha kohati väga arvukalt peame olema valmis, et kahjustuse ulatus võib kujuneda tavaliselt suuremaks. Tavalisest kõrgem õhutemperatuur soosib kapsakoi arvukust. Kindlasti tuleb teha seiret.

Maakirbud (Phyllotreta spp)

Suvirapsi varasemad külvid on juba idulehtede faasis, sel ajal kahjustab neid maakirp. Jälgige ka suvirapsi külve!

Rootsi-kärbes (Oscinella frit)

Taliviljadel on erinevas Eesti piirkondades avastatud närbunud võrseid. Lähemalt uurides on võrse keskmine leht kolletunud ning võrse alusel kasvukuhiku juures toimetab vagel. Vaglad vigastavad keskmise lehe alust, leht kolletub ja närtsib. Kolletunud lehe alumine osa on märg ja tundub mälutuna, ning tuleb tõmmates kergesti ära.

KEVILI Põllujalutus Pildis nr 4.


1. Teraviljade kasvureguleerimise põhimõtted
2. Haiguste seire ja ilmastikutingimused enamlevinud haiguste levikuks. Esimesi haigustekitajaid leiab, aga mitte igalt poolt. Tasub jälgida!!
3. Paagipesu on ülioluline teraviljalt rapsile üleminekul!
4. Öökülmade aegsed pritsimiskahjustused

Alamkategooriaid