Ülevaade põllult – aprilli teine nädal, 2023.a.

Koos kevadpühadega saabus tõeline kevad. Nädalavahetuse soojus on pannud elu käima, võis näha juba esimesi liblikaid ning ka teised putukad hakkavad talvitumispaikadest välja tulema.

Esimene lämmastiku andmine on aktiivselt käimas, suures osas on põllud juba piisavalt tahenenud, et saab masinatega peale sõita. Kindlasti tuleks jälgida, et väga pehmele põllule traktoriga peale ei läheks. Esmaspäeval oli näha, et põllud tahenevad kiiresti ning varsti saab nii libistada, kui vajadusel äestada.

Taliviljade talvitumine

Tüfuloos on hävitanud taliodra lehestiku, kevad 2023.a. Foto Tiiu AnnukNüüd, kus lumi on läinud ja natuke ka ringi vaadatud, kuidas taliviljade talvitumisega olukord on, saab anda omapoolse ülevaate olukorrast põldudel. Peale lumerohket talve on väga tavapärane, et taliteraviljasid hakkavad kimbutama haigused nagu lumiseen (Monographella nivalis) ja tüfuloos (Typhula ishikariensis, T. incarnata), eriti kui lumi tuleb külmumata maale. Ka tänavu on piirkonniti olukord erinev. Lõuna-Eestis metsade vahel ja metsa taga lumi veel sulab, seal on taliteraviljadel kõige nõrgem talvitumine – eelkõige taliodral. Hoopis suurem mure on Tartust allapoole see, et aastavahetuse paiku sulas paljudes kohtades lumi osaliselt või suuremal hulgal ära ja hilisem 3-päevane -20 kraadine pakane tugeva tuulega kahjustas talirapse ja taliotra. Põhja-Eestis sel aastal nii paksu lumikatet polnud, seega kahjustused on võrreldes viimase paari aastaga oluliselt väiksemad. Siiski on põlde, mis on saanud tõsiselt kahjustada lumiseene poolt, eelkõige metsa servad ning loomulikult teede ääred, Lõuna-Eestis seevastu on teeääred just ilusamad, kus oli paks lumekiht või lumi sulas kauem, kohati on lund veel tänagi näha. Teeäärsete põlluosade kahjustuse põhjuseks on lisaks kokku lükatud lumele ka teele visatud sool, mis on hävitanud taimiku. Talinisu osaliselt lumiseene poolt kahjustatud, kevad 2023.a. Foto: Tiiu AnnukLõuna-Eestis, eelkõige Võru- ja Valgamaal, kus on sageli ka väiksemad massiivid on kohati kahjustused märkimisväärsed. On täiesti tavapärane, et võime leida nii üksikuid taimi kui ka laike põldudelt, mis on lumiseene ja tüfuloosi poolt kahjustatud, kuid õnneks see suures pildis väga suuresti saagikust ei mõjuta. Taliteraviljadel võib näha ka külmakahjustusi leheotstes, kuid sageli on need lehed, mis taimede kasvades jäävad alumisteks ning samuti oluliselt saagikust ei mõjuta. Märkimata ei saa jätta ka madalamaid lohukohti, kus vettimise tagajärel on taimik hävinud või jäänud hõredamaks.
Talioder Võrumaal, kohati on näha lumiseene poolt kahjustatud laike, kuid see pole suur probleem, kevad 2023.a. Foto: Meelis Värnik
Lumiseene ja tüfuloosi tõrjeks on parim viis äestamine, et kuhtunud taimik eemaldada, lisaks lämmastikväetiste andmine. Kõige olulisem on see, et äestamiseks peab olema muld piisavalt tahenenud, et mitte tõmmata mulda lihsalt kokku.

Siinkohal on hea välja tuua põhjused, miks mõnel põllul on taliviljad rohkem kahjustunud kui teisel põllul.

Talinisu Võrumaal, kevad 2023.a. Foto: Meelis VärnikTalinisude olukord on üldiselt hea. Suuremad kahjustused (lumiseen, tüfuloos, juuremädanik) on põldudel külvikorras, kus teravili on teravilja järel nt talinisude või otrade külvatud talinisu, nendel põldudel tekkis sügisel palju eelkultuuri varist. Rohkem kannatasid lumiseene tõttu kohad, mis sügisel olid väga tihedad. Samuti on kehvemas olukorras põlde, kus nisu järgi on nisu külvatud. Sageli on näha, et tervete taimede vahelt on hävinud üks-kaks taime, mis ilmselgelt on kasvanud samades tingimustes, seega ei saa olla põhjuseks ainult ebasoodsad tingimused. Teada on, et nõrgemad taimed on vastuvõtlikumad haigustele nt. kõrreliste juuremädanikele. Kõrreliste juuremädaniku (Bipolaris sorokiniana, Fusarium spp jt) levikut soodustab kõrreliste järjestikune kasvatamine. Patogeen talvitub taimejäänustel, kõrrelistel umbrohtudel ja mullas ning on tihedalt seotud agrofooniga. Juurte, tõusmete, talvituva orase ja lehtede varajast nakatumist soodustab märg ilm. Seemne idanemisfaasis on kahjustuse võimalus suur.
Talinisu Lääne-Virumaal, kevad 2023.a. Foto: Tiiu AnnukSeega mängib väga suurt rolli talvitumise seisukohalt eelkultuur samuti ei ole vähem tähtis kasvatatav sort. Leidub põlde, kus talirapsi järgi on talinisu ja on näha kahjustusi, siis tuleb otsida põhjust pigem külviajas ning puhtimispreparaadis, samuti on oluline sort ja seemne kvaliteet.

Kõrreliste helelaiksus (Zymoseptoria tritici). Talinisudel on lehtedel näha mustade eoskogumike täppidega laike, eelkõige on nendel, mis on olnud sügisel ja talvel mullaga kontaktis olevatel lehtedel. Külviaeg mõjutab haiguse levikut, varasemad sordid puutuvad eostega pikema aja jooksul kokku. Sügisel kasvab kotteoste arv kiiresti ja nisukülvides nakatuvad uued tõusmed.Helelaiksuse pükniidid ehk eoskogumikud talinisu lehtedel, kevad 2023.a. Foto: Tiiu Annuk Seen levib talinisul talve jooksul surnud lehtedel. Kevadel sporulatsioon ehk eoste moodustumine väheneb märkimisväärselt. Seega lahenduseks on kevadene äestamine, kui eosed segatakse mullaga hävivad seened kiiresti. Haiguse lõpptaseme määravad enamasti kõrsumisfaasi ilmastikutingimused, seega ei tasu kiirustada helelaiksuse tõrjega.

Talitritikale `Rivolt`, Harjumaal, 2023.a. Foto: Hendrik SalmTalitritikale on üldiselt üks tundlikumaid kultuure lumiseene kahjustusele. Talitritikale pole meil väga laialdaselt kasvatatav kultuur ning raske on öelda, kas kõik põllud on tänavu talvitunud, kuid tänaste vaatluste tulemusena võib öelda, et talvitumine on olnud väga hea. Kindlasti leidub nendel põldudel kohati lumiseene kahjustusi ja tõenäoliselt on kannatada saanud metsaservad ning teede ääred, kuid päris hävinud põlde pole näinud.

Talioder Lääne-Virumaal, kevad 2023.a. Foto: Tiiu AnnukTalioder on talvitumise seisukohalt taliteraviljadest kõige suurema riskifaktoriga kultuur, kuna teda kahjustab suure lehemassi tõttu sageli lumiseen ning sügisel nakatunud lehehaigused. Üle Eesti on põlde, kus talioder talvitus suurepäraselt, leidub üksikuid põlde, kus talvekahjud on suuremad ja tuleb teha ümberkülve. Kohati esineb lumiseent koos ka tüfuloosiga, viimast küll võrreldes viimase kahe aastaga on oluliselt vähem.Talioder, Lääne-Virumaal, kevad 2023.a. Foto: Tiiu Annuk Lumiseene kahjustused on eelkõige suure külvinormiga varajasemad külvid või teravilja järgi tehtud külvides (varisest). varakult külvatud lopsaka taimikuga põldudel tihedamates kohtades. Ka umbrohtumus mõjutab talvitumist, kuna haigustekitajad arenevad ka umbrohtudel. Mida aastad edasi, seda vähem on näha umbrohtunud põlde, seega saab sügisel palju ära teha, et talioder edukalt talvituks. Väga tugevat positiivset mõju on avaldusnud taliodra talvitumisele puhtimine ning sügisene haigusetõrje. Enamasti ongi kõige kehvemad need põllud, mis on külvatud puhtimata seemnega või on külvikorras läinud oder odra järgi või mõne teise teravilja järgi. Väga oluline ongi, et taim läheks võimalikult tugevalt ja tervena talvituma.

Rukis Lääne-Virumaal, kevad 2023.a. Foto: Tiiu AnnukRukis on meie tingimustes kõige talve ja külmakindlam taliteravili. Rukki põllud on samuti väga ilusad, hästi võrsunud ning terved. Kohati, teatud põllu osades ja madalamates kotades on lumiseen kahjustanud, kuid üldiselt on olukord suurepärane. Suuremaid kahjustused on eelkõige mahe rukkil, kuna seal pole kaitsvat puhist talvitumishaiguste vastu. Päris hävinud rukkipõlde pole kohanud, kuid üksikuid hõredaid siiski leidub.

Põldudel, kus on ohttralt lumiseent sobib teha õrna äestamist. Nii nagu taliodral peab ka rukkil olema äestamisega väga ettevaatlik, kuna rukki võrsed on haprad ja võivad murduda. Sageli piisab lämmastiku andmisest ning lumiseen taandub ning põllud löövad rohetama.

Hävinud taliraps Võrumaal, kevad 2023.a. Foto: Meelis VärnikTalirapsi talvitumise üle tänavu kõik rõõmustada ei saa. Kahjuks on Eestis piirkondi, kus krõbe külm tuli lumeta maale. Eelkõige on probleemsemaid piirkondi Võru- Valga- ja Viljandimaa, osaliselt ka Läänemaa ja Tartumaa (mitte kõikjal). Kahjuks andis ilmataat lund erinevalt ning normaalselt arenenud taliraps talub küll lühiajaliselt -15 °C isegi -20 °C, kuid saatuslikuks võib saada just sula ja külma vaheldumine. Mäda taliraps Võrumaal, kevad 2023.a. Foto: Meelis VärnikJaanuari lõpul oli tunda ka rapsitaimede mädanemise lõhna. Need põllu osad, mis olid terve talve lumega kaetud, olgugi, et maa ei olnud täielikult külmunud, on taimed väga hästi talvitunud. Seega on kohati näha hävinud põlde, mis sel kevadel tuleb kahjuks ümber külvata. Külmakahjustusi on näha ka talvitunud talirapsi põldudel, eelkõige on kahjustatud suured lehed, kuid rosett on terve, see annab lootuse heale saagile. Taliraps on väga hea taastuja, seega on soovitav otsuse tegemisega oodata, kuna taliraps on väga visa kultuur ning nii mõnigi kord võib üllatada, kui taimed on vähegi ellu jäänud.
Taliraps Raplamaal, kevad 2023.a. Foto: Sandra Pärnpuu
Jõgevamaalt põhja poole võib öelda, et ilmataat soosis talirapside talvitumist. Iga kord, kui lubas külma, tuli vahetult enne seda lund, seega on enamus põlde talvitusid. Küll on näha kohati teatud kahjustatud kohti, kas on siis madalamad ning liigniiskuse tõttu hävimud, või on paksu lume tõttu taimed hauduma läinud ning on mädad, näha nii hahkhallitust kui tüfuloosi. Hahkhallitus nakatab eelnevalt kahjustatud nõrgestatud taimi, põhjuseks võib olla väga mitmeid (putukad, hiired, kitsed, mõni seenhaigus jne).

Hahkhallitus talirapsil, kevad 2023.a. Foto: Tiiu AnnukMuidugi ei saa siinkohal mainimata jätta eelmise aasta augustit, mis oli erakordselt kuiv ning raps ei tärganud, kohati jäigi tärkamata. Nii on põldudel laike, mis on tegelikult olid taimedeta juba enne talvituma minekut. Samuti on väga suur osa põlde väikeste taimedega. Üldiselt võib öelda, et Põhja poolsetes piirkondades (Lääne- ja Ida-Virumaa, Järvamaa, Harjumaa, Jõgevamaa) on talvitunud isegi väga väikesed taimed.

Kitse kahjustus talirapsil, kevad 2023.a.a Foto: Tiiu AnnukPõldudel on näha hiirte näritud taimi ning arvukalt käike, lisaks on metsloomade poolt tehtud rüüsteid, mille tõttu taimed on kahjustatud ja osaliselt hukkunud. Hiirte kahjustused on aasta-aastalt järjest suurenenud. Täna on juba tõsiseks probleemiks luiged, kes võivad märkimisväärselt taimi hävitada.

Hästi talvitunud ja lopsakas taliraps Lääne-Virumaal, kevad 2023.a. Foto: Tiiu AnnukViimaste aastate pehmed talved on teinud kasvatajad hoolikamaks ning sügisel nakkuvaid haiguseid nagu fomoosi ehk mustmädanikku ja tsülindrosporioosi kohtab vähem. Kes muidugi avastab kevadel haigustesse nakatumise peab mõtlema kevadisele haigusetõrjele. Haigustesse nakatumise puhul on üks olulisemaid faktoreid sordi vastuvõtlikkus.
Õnneks ei tulnud märtsikuus väga suuri temperatuuri kõikumisi ning külmakergitusi oli vähem, mõnel pool on küll näha maapinnale rebitud taimi, kuid selle osakaal üldises pildis on väike. Külmakergitused on üks suurimaid ohte kevadel, mille tõttu taimed võivad hävida.

Talirüps Lääne-Virumaal, kevad 2023.a. Foto: Tiiu AnnukTalirüps on üldiselt meie tingimustele väga vastupidav kultuur ja talvitunud väga hästi. Siiani pole hävinud rüpsipõlde näinud, kuid ei saa välistada, et madalamates kohtades ja seal kus külvid on tehtud turvasmuldadele võivad olla taimed kehvemas seisus.

Esimesed kevadtööd

Vanarahva kalendri järgi loetakse küll jüripäeva 23. aprilli kevatööde alguse ajaks, aga aastad on erinevad ning järjest enam tuleb tõdeda, et tegelikult saab kevadtöid järjest varem alustada.

• Lämmastikuga väetamine. Esimisel võimalusel kui pinnas on tahenenud ja masinaga saab peale.
• Taliraps on vastupidav kultuur ja sellised taimed võivad üllatada, seega tuleb otsustamisega oodata, kevad 2023.a. Foto: Sandra PärnpuuÄestamine. Äestamiseks on õige aeg, kui muld on piisavalt tahenenud ja ei kleepu kokku. Äestamine soodustab kultuurtaimede arengut ja selle võrsumist. Äestamine aitab mulda õhustada ja niiskusvaru säilitada, kuna purustatakse mulla pindmine kuivanud kiht. Samuti on see oluline esimene umbrohutõrje ning haigusetõrje, kuna talvega hävinenud või haigestunud taimed eemaldatakse. Hävinenud lehestik taimedel segab taime kasvamist, toitumist ning soodustab haiguste arengut.
• Rullimine on soovitav seal, kus äestada ei saa külmakergituste tõttu, kuna taime juured on maapinnal ning võib juhtuda, et äestamisega tõmmatakse taimed täiesti välja.

Kokkuvõtteks võib öelda, et nii taliteraviljad on enamasti hästi talvitunud. Talirapsi talvitumine sõltus piirkonnast, põhjuseks eelkõige külmakahjustus, haudumine ja vettimine. Kahjustatud põldude saatus otsusta hiljem, kui esimene väetusring on tehtud ja näed, et olukord pole ootuspärane.


Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI, taimekasvatusspetsialist