Milline elu käib põldudel?

Tänavune soe sügis on soodustanud just eelkõige erinevate putukate arvukust. Pikalt kestnud soojus ja niiskus on soodustanud ka haigustesse nakatumist, lisaks rapsile ja rüpsile on ka taliteraviljadel esimesed taimehaigused lööbinud. Eriti soodne aasta on tänavu ristõielisi kahjustatava ristõieliste nuutri arenguks.

Nii putukaterohket aastat ei mäletagi, suuri kahjustusi tegi naeri-lehevaablane ja kapsa-tuhktäi, samuti piirkonniti ristõieliste maakirp, täna neid enam eriti ei kohta. Putukatest võime praegu näha kaevandikärbse kahjustusi ja vähesel märal väikse-kapsaliblika röövikuid. Samuti peitkärsaikaid, kes pole veel talvituma läinud. Lisaks on näha tirdilisi.

Rapsidel ja rüpsidel võib taimehaigustest põllul leida ristõieliste ebajahukastet, mustmädaniku ehk fomoosi, samuti ristõieliste kuivlaiksust ning ristõieliste nuutrit. Haiguste vastu saab võidelda valides haigustele resistentsemad (nt fomoosi-, nuutrikindlamad) sordid. Kahjuks pole kahjuritele resistentseid talirapsi sorte.

Taliotradel on esimesed võrklaiksuse ja jahukaste nakkused, rukkil võib näha pruunroostet ehk leheroostet. Kahjuritest on enim muret tekitanud rootsi kärbse ründed ning naksurlaste kahjustused, mille vastu kahjuks pole millegagi võidelda. Näha on hüppamas tirdilisi ning leidub lehetälasi.

Kaevandikärbse käigud rapsi lehes, sept. 2023.a.Kaevandikärbes (Scaptomyza flava)

Kaevandikärbes on viimastel aastatel muutunud järjest olulisemaks kuid täna veel pole vajadust teda tõrjuda. Üldiselt on kahjustatud esimesed arenevad pärislehed ning need tavaliselt talvel hukkuvad. Kärbse vastsed ehk vaglad toituvad lehe ülemise ja alumise epidermise vahel lehe siserakkudest ning teevad toitumisel iseloomulikke valgeid kaevandikäike. Toitumisel jäetakse tumerohelised väljaheited enda taha jäävasse kaevandisse. Täiskasvanud vaglad on kuni 4-5 mm pikkused. Vagel võib ühest kaevandkäigust lahkuda ja uuesti lehe sisse minna, et moodustada teine kaevandus. Samas võib ühes lehes olla mitu vastset, ning kogu leht võib olla üks kaevandkäik. Väiksematel lehtedel asub kaevandikäik lehe keskel ja puudutab sageli keskroodu, suurematel lehtedel on sageli ühel pool leheroodu. Täiskasvanud vastsed ehk valgad lõikavad epidermise läbi ning laskuvad mulda või taimejäänuste alla nukkuma. Monitooringuks võib kasutada kollaseid vesipüüniseid või valgeid liimipüüniseid. Tõrjekriteeriumit pole välja töötatud,

väikse-kapsaliblika röövik rapsi lehel, sept. 2023.a.Väike-kapsaliblikas (Pieris rapae) ja naeriliblikas (Pieris napi)

On meil tavalised põualiblikad ning on väga sarnased. Kahjustused on eelkõige ristõielistel köögiviljadel. Olulisemat kahju teeb väike-kapsaliblikas, liblikas muneb munad ühekaupa ristõieliste taimede lehtede alumisele küljele. Koorunud röövikud elavad ja toituvad üksikult. Teise põlvkonna röövikute tekitatud kahju on suurem. Röövikud tungivad välislehtedelt ka kapsapeale ja lillkapsa õievarte vahele, närides sinna auke ja saastates väljaheidetega. Ekskrementidega saastunud taimed hakkavad haisema, kuna seal areneb kiiresti märgmädanik. Eestis annab väike-kapsaliblikas kaks põlvkonda. Soodsal aastal lendlevad ka kolmanda põlvkonna liblikaid. Talvitub nukuna varjatud kohas. Väike-kapsaliblikas röövikud on 25 mm pikkused, pea ja keha on rohelised, kaetud valgete karvadega. Nõrkkollane seljajoon ja keha külgedel katkendlik rida kollaseid märke on peamine eristamise tunnus. Rapsile ega rüpsile ohtlik ei ole ning tõrjet pole vaja teha.

Tirt rapsi lehel, 2023.a.Tirdilised (Auchenorrhyncha)

Valmikud on 5-10mm pikkused putukad. Nad on väga ettevaatlikud ja hüppavad vähimagi häirimise korral kohe minema. Vastsed ja valmikud imevad mitmesuguste taimede vartest ja lehtedest taimemahla, mille tagajärjel kahjustuskoht kortsub ja kiprub, kuid imemiskoht ei värvu. Lehtede pinnal on näha imemise täpikesed, mis taime kasvades ja lehe suurenedes muutuvad väikesteks aukudeks. Augud on heaks võimaluseks seeneeostel taime siseneda. Tirdilised eelistavad põlde, kus tehakse otsekülve ning see on suurepärane paik paljunemiseks. Seni pole tirdilised kultuuridele kahju tekitanud, kui arvestada tuleb, et nad on ka viirushaiguste siirutajad.

Ristõieliste nuutriga rapsi taimed, sept. 2023.a.Ristõieliste nuuter ehk kapsanuuter (Plasmodiophora brassicae)

Võib nakatada kõiki ristõieliste sugukonda kuuluvaid looduslike või kultuurtaimede liike. Soojad ja niisked sügisilmad soodustavad patogeeni levikut, seetõttu nakkuse tugevus varieerub erinevatel aastatel ja on otseses sõltuvuses ilmastikust. On olukordi, kus kasvuperioodi alguses pole haiged taimed visuaalselt tervetest eristatavad. Taime mullast välja tõmmates on taime juurtel pahataolised moodustised. Juurtel moodustunud paksendid takistavad taimedel toitainete omastamist ja vee transporti. Haigus kulmineerub taimede hukuga ning mulla nakatumisega patogeeni puhkeeostega. Puhkeeosed säilivad mullas või taimejäänustel elujõulisena väga pikka aega. Sobiva peremeestaime olemasolul idanevad mullas puhkeeosed, mis vabastavad esmaseid taime juurtesse tungivaid zoospoore ehk rändeoseid. Seejärel moodustuvad juurekarvas plasmoodiumid ehk hulktuumsed rakukehad, mis omakorda moodustavad rändeoslaid, millest vabanevad sekundaarsed zoospoorid. Need omakorda tungivad peremeestaime juurtesse ning tekivtavad paksendeid. Juure kõdunemisel satuvad miljonid puhkeeosed taas mulda, levides seejuures mullavee, jalanõude, põllumasinate, loomsete väljaheidete ja taimejäätmetega edasi.
Haiguse esinemise tõenäosus on suurem halvasti õhustatud liigniiskel happelisel mullal. Nakkuse levikut mõjutab ka erinevate elementide - kaltsiumi, boori, lämmastiku - sisaldus mullas. Kõrgem kaltsiumi sisaldus vähendab juurekarvade infektsiooni ja plasmoodiumide küpsusastet. Ent boori madala sisalduse korral mullas ei suuda kaltsiumiioonid nakatumist kontrollida. Samuti võib lämmastiku kõrgem sisaldus mullas pärssida haigustekitaja levikut. Kõige olulisem on happeliste muldade lupjamine, ristõieliste umbrohtude tõrjumine, korralik viljavaheldus ning põllutööriistade puhtana hoidmine.

Ebajahukaste rapsi lehel, sept 2023.a.Ristõieliste ebajahukaste (Hyaloperonospora brassicae)

Taliraps võib nakatuda juba pärast idanemist ja noorte taimede kasvu alguses. Raps võib nakatuda kuni täisõitsemiseni. Idu- ja pärislehtedele tekivad ebaselge piirdega kollakad laigud, allküljel valkjas eoste ja eoskandjate kirme.
Haiguse levik. Haigustekitaja talvitub taimejäänustel, seemnetel ja mitmeaastastel umbrohtudel, ka mullas eoste või seeneniidistikuna. Seemnetes püsib haigustekitaja eluvõime 2-6 aastat. Kasvuperioodil levib eostega ja veepiiskade abil. Haiguse arenguks optimaalne temperatuur on +10°C–+15 °C, haigust soodustavad vähene päikesevalgus ja suur õhuniiskus (80-90%). Sageli esineb ristõieliste ebajahukaste koos teiste haigustega: hahkhallitus, tõusmepõletik ja fomoos ja ristõieliste kuivlaiksus. Tugeval nakkusel väheneb seemnesaak 10–15% ning märgatavalt langeb seemnete idanevus. Sügisene fungitsiidide kasutamine hoiab haiguse kontrolli all.

Fomoosi haigustunnused rapsi lehel, sept. 2023.a.Fomoos e. mustmädanik (Leptosphaeria spp.)

Tekitab rapsil juurekaela- ja varremädanikku. Idulehtede nakatumisel võivad taimed sügisel hukkuda. Lehtedele tekivad valged kuni mustad ümmargused laigud, millele ilmuvad väikeste mustade täppidena seene viljakehad. Laigud laienevad, sageli rebenevad keskelt. Lehelt kasvab seen piki leherootsu rapsi varreni, kuid silmaga nähtavaid haigustunnused ilmuvad enamasti nähtavale alles kevadel. Üksikutel juhtudel võivad juba enne talve lehed osaliselt hukkuda, kuid haigustekitajad jäävad ellu. Sügisel vaid juurekaelal nähtavad väiksed tumedaid laigud laienevad kevadel. Haigustunnused võivad olla väga erinevad. Suvel põhjustavad nakatunud varred lamandumist või enneaegset valmimist. Tugeval nakatumisel võib rapsi vars ka lõheneda ja taim selle tõttu hukkuda. Rapsi valmides toimub varrekoes mustmädaniku süsteemne areng, mis võib põhjustada taime varre värvumist siniseks kuni mustaks. Esmase nakkuse peamine allikas on õhu kaudu levivad eosed, mis vabanevad eelmisel aastal kasvanud rapsi nakatunud vartelt sooja ja niiske ilmaga. Taimede nakatumine toimub õhulõhede ja vigastuste kaudu. Varajane nakatumine on saagile kõige kahjulikum, soodsal sügisel kiirelt leviv haigus vähendab saaki. Mida väiksem on taim seda kiiremini patogeen kasvab lehtedelt taime vartele. Kevadist nakatumist soodustavad vigastused, mis tekivad temperatuurikõikumisest või varre kahjurite tegevusest. Eelkõige on vastuvõtlikumad väikesed taimed. Vastuvõtlikel sortidel on kahjustused suuremad. Efektiivne on fungitsiidi kasutamine sügisel.

Kuivlaiksuse haigustunnused rapsi lehel, sept. 2023.a.Ristõieliste kuivlaiksus (Alternaria brassicae) rapsil.

Haigus saab alguse koristusjäätmetel arenenud eostest, mullas olevatest püsieostest või nakatunud seemnetest. Esimesed haigustäpid tekivad idulehtedele. Lehtedele tekivad hele- ja tumepruunide kontsentriliste ringidega laigud, mis sageli on ümbritsetud kollase haloga. Nakatuvad ka varred ning kõdrad. Nakatunud kõtradel tumeda äärisega 0,5-3 mm diameetriga laigud. Mõnikord on laigud valkjas-halli mustade servadega. Kõrge õhuniiskuse korral võivad nakatunud taimeosad olla kaetud tumeda, sametise seenemütseeliga. Haigustekitaja arenguks on soodne on kõrge õhutemperatuur 17°C-25°C ning niiske ilm, sellistes tingimustes nakatub taim juba 4-6 tunni pärast. Eoseid levivad vihmapiiskade või tuule abil. Seen tungib taimekudedesse õhulõhede kaudu või otse läbi vahakihi. Kahjustus vähendab assimileerivat pinda, seeme jääb peeneks, osaliselt varisevad seoses kõdraotste avanemisega. Eriti suur saagikadu on kõtrade moodustumise perioodil, kui temperatuur ja õhuniiskus on kõrged, ning eelnev periood on olnud kuiv ja soe. Viljavaheldus ja teised agrotehnilised võtted vähendavad haiguse levikut. Kasuta puhitud seemet ning esimeste haigustäppide ilmnemisel fungitsiide.

Rootsi kärbse kahjustus, keskmine leht kolletub, sept. 2023.a.Rootsi kärbes (Oscinella frit)

Esimesed suuremad kahjustused on sel sügisel avastatud teraviljadel juba paar nädalat tagasi. Eelkõige on ohustatud rootsi kärbse poolt need põllud millel teravili järgneb teraviljale. Väga suure riskiga põllud on kui rukis on rukki järgi, talioder taliodra järgi, rukki järgi talioder jne väiksema riskiga talinisupõllud, kuid kahjustusi välistada ei saa, kui eelviljaks on teravili. Lisaks liigile võib kahjustus varieeruda ka sorditi. Samuti sõltub kahjustuse intensiivsus mullastikust ja piirkonnast, kui varasemal olete kahjurit avastanud, peaks tänavu seda samuti jälgima. Kahjuri hulgalisel esinemisel jäävad põllule suured tühikud. Kahjustatud peavõrsega taimed annavad palju mitteproduktiivseid võrseid, meenutades puhmikut. Kahjustus on enamasti koldeline.

Rootsi kärbse vagel.Kärbsed munevad suviteravilja varisele või külvatud taliteraviljadele. Munad asetatakse üksteise järel või rühmadesse (1-15 muna) koleoptiilile, esimese lehe alumisele küljele või maapinnale. Maksimaalne lendlus on sageli siis, kui taimedel on 1-3 lehte. Viljakus 25-30 muna. Munafaas kestab 4-10 päeva. Kahjur talvitub keskmise või vanema arengujärgu vastsena taliviljades või looduslikus rohumaal. Vastsed on 3-4 mm pikad, valged, jalutud ning ilma eristuva peata vaglad. Nukkumine toimub toitumiskohas.
Kahjustuse tunnus on keskmise lehe kolletumine, kuna vaglad vigastavad keskmise lehe alust, leht kolletub ja närtsib. Kolletunud lehe alumine osa on märg ja tundub mälutuna, ning tuleb tõmmates kergesti ära. Kui võrse on altpoolt mullapinda täiesti ära näritud on tegemist, kas naksurlaste vastsete (traatusside) kahjustusega või mõne mullaöölase liigiga.
Vältimine ja tõrje. Õigeaegne kõrrekoorimine ja sügiskünd, et hävitada varisenud teradest tärganud oras. Õigeaegne külv ja taimede algarengut kiirendav agrotehnika. Kui talivili külvatakse pärast heintaimi, peab maad kündma varakult ja vähemalt 4 nädalat enne külvamist. Samamoodi peaks ka kahjustatud kõrrepõllu kündma üles varsti peale koristust. Ohustatud kultuurid peaks olema pideva tähelepanu all ning tuleb teha seiret. Keemilist tõrjet täna ei ole.

Naksurlase kahjustus, kogu taim kolletub, sept. 2023.a.Naksurlased (Elateridae)

Kahjur levib igal aastal, kuid teravilja kasvatamisel rohumaa järel, eriti minimeeritud harimise korral võivad kahjustused olla väga suured. Kahjustavad naksurlaste kollakad või pruunikad, kõva kitiinkestaga kaetud tõugud nn traatussid, vigastades esmalt idanevaid seemneid, hiljem noortaimede maa-aluseid osi. Selle tagajärjel tärganud taimed kolletuvad ja tulevad tõmmates kergesti mullast välja. Vähem vigastatud taimed jäävad kasvus kängu. Tõugud arenevad mullas tavaliselt mitu aastat. Nukkuvad ja talvituvad mullas. Tugevamini kahjustuvad liiga sügaval mullas olevad taimed. Kahjuri elupaigaks on söödid ja jäätmaad, kust toimub ränne külvidele. Seepärast kõrrelisterohke põldheina järel on naksurlase kahjustus suurem. Kahjuri arvukust vähendavad kõrrekoorimine, õigeaegne sügavkünd, samuti külvikorras vaheltharitavate kultuuride, oa, herne ja lina kasvatamine. Happeliste muldade lupjamine vähendab oluliselt traatusside arvukust mullas. Kõrreliste (orasheina) umbrohtude tõrje. Mullaharimine traatusside nukkumise perioodil (juulis-augustis), näiteks talinisule eelneval kesal, aitab oluliselt vähendada kahjuri arvukust.

Jahukaste taliodral, sept. 2023.a.Kõrreliste jahukaste (Blumeria graminis f. sp. hordei ) taliodral

Varajane sügisene nakatumine võib mõjutada saagikust enam, kui nakatumine toimub alles kevadel. Sügisene haigestumine võib pidurdada juurestiku arengut, mõjutada talvekindlust ning vähendada produktiivvõrsete arvu. Jahukaste esineb valdavalt lehe ülemisel pinnal, esmaseks haigustunnuseks on valged seeneniidistikuga laigud. Kirme koosneb seeneniidistikust ja lülieoskandjatest, millelt lülistuvad lahti eosed. Kasvuaja lõpul arenevad kirmes mustad kerakujulised viljakehad eostega. Eoste idanemine, nakatumine ja eoste moodustamine toimub soodsates tingimustes 7-10 päevaga, jahukaste arenemine on optimaalne temperatuurivahemikus 15-22°C.

Seen võib talvituda, tekitades kevadel uue nakkuse talvitumisjärgsetes viljakehades valminud kotteostega. Tihe lopsakas taimik, kõrge lämmastikufoon ja tundlik sort on suurimad riskitegurid jahukastesse nakatumiseks. Teraviljade hilised külvid kahjustuvad vähem kui varajased. Viljavaheldus, taimejäänuste hävitamine vähendab ületalve elava infektsiooni hulka. Fungitsiididega pritsimine kasvuaegselt.

Võrklaiksus taliodral, sept. 2023.a.Odra-võrklaiksus Pyrenophora teres f. teres.

Odra võrklaiksuse täppvorm Pyrenophora teres f. maculata

Erineva haigusvormi arenemine sõltub odra genotüübist ja patogeenist, infektsiooni tunnused lehtedel tõusme faasis või täiskasvanud taimel võivad olla väga sarnased kõrreliste pruunlaiksuse (haigustekitaja Cochliobolus sativus) tunnustega. Esimesed laigud tekivad võrsumisel. võrkja vormi puhul tekivad lehtedel täpid, viirud, mis hiljem ühinevad pruunideks, heledama äärisega piki- ja ristilaikudeks. Kahjustuse osa muutub pruuniks, külgmised koed klorootiliseks.
Tugevalt nakatunud lehed kärbuvad ja kuivavad täielikult. Täppvormi tunnused on tumepruunid ümarad kuni piklikud klorootilise servaga laigud. Haigusetekitaja säilib terade pinnal või sõkaldes, kuid esmase nakkuse peamiseks allikaks on seenemügarad kõrretüül. Suure õhuniiskusega temperatuurivahemik 15-25°C ja päevavalgus soodustavad lülieoste teket, sellele järgnev 6-tunnine pime periood on piisav nende vabanemiseks. Eosed eralduvad tugevate õhuvoolude abil enamasti kuivalt lehepinnalt, vihmaga langeb oluliselt eoste liikuvus. Lehtede nakatumine on suurim 10-30-tunnises niiskes keskkonnas. Patogeen on võimeline taimejäänustel säilima vähemalt kahel järgneval kasvuhooajal, oluline on viljavaheldus. Liigne lämmastik suurendab haigusesse nakatumist. Keemiline tõrje kasvuaegselt ja seemnete puhtimine.

Leherooste ruķkil, sept. 2023.a.Pruunrooste ehk leherooste (Puccinia recondita) rukkil

Rukki lehtedel näha suvieoste padjandeid ehk pustuleid, mis asuvad lehtede ülemisel pinnal. Hiljem tekivad samal mütseelil mustad talieospustulid. Haigus vähendab fotosünteesivat lehepinda ning saagikust, mille vähenemine sõltub nakkuse ulatusest ja nakatumise ajast. Haigete taimede talvekindlus väheneb, tekivad väikesed kõlujad terised ning tugeva nakkuse korral võib saak täielikult hävida. Haigus areneb ja levib kiiresti temperatuuril 20 °C vaba niiskuse olemasolul. Haiguse levikul pole vaheperemehed olulised. Rukis nakatub sügisel nii kevad- kui suvieostega. Tuule abil võivad eosed levida pikkade vahemaade taha. Nakatunud taliviljadelt levivad eosed kevadel suvikultuuridele, arenedes vahepeal kevadistel vaheperemeestaimedel. Haigustekitaja säilib seeneniidistikuna mitmeaastastes kõrrelistes või suvieostena teraviljade jäänustel, samuti vaheperemeestel. Keemiline tõrje kasvuaegselt haiguste leviku algusfaasis.

Pilte põdudelt:
Naksurlane ehk rahvakeeli traatuss on rukki hävitanud, sept.2023.a.Maisi pahknõgi on viimastel aastatel levinud, kuid vähesel määral ei mõjuta ta silos sööda kvaliteeti. Loomadele ohtlik ei ole, sept. 2023.a.

Kollane rooste heintaimedel, september 2023.a.
Maisileediku kahjustuse tulemusena sultani vars on murdunud, sept. 2023.a.


Tõusmepõletik rapsil. Põhitunnuseks on juurekaela või varre alumise osa tumenemine ja nöördumine, mille tagajärjel taimed kolletuvad, lamanduvad, kuivavad. Haigele juurekaelale tekib valkjas seeneniidistiku kirme, september 2023.a.Diflufenikaani mõju taliodral, toimeaine on suure saju tulemusena alumistesse kihtidesse viidud ning taim tõmbab seda juurte kadu lehtedesse, tulemuseks on valkjad laigud lehtedel, suurema kahjustuse tulemusena võib ka kude kärbuda. Üldiselt on taimed vastupidavad ja tulevad sellest ilusti välja.
Ristõieliste nuutri tugev nakkus, sept. 2023.a.
Kroonrooste raiheinal, sept. 2023.a.
Naksurlane närib taime mullapinnast allpoolt läbi ning taim tuleb tõmmates kergesti mullast välja, sept. 2023.a.

Kapsa-tuhktäid rapsi lehe alaküljel, sept. 2023.a.
















Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist
29.09.2023