Taliviljade talvitumine ja olukord põllul, 3.04.2024.a.

Märtsi lõpus, koos kevadpühadega saabusid erakordselt soojad ilmad, muld soojenes, esimesed putukad ilmusid talvitumispaikadest ning kõigil tekkis tahtmine põldudele vaatama minna, kuidas taliviljad on talvitunud. Kuna taimede kasv on veel vaevaline ja lubab külma ei ole see kindlasti lõplik tulemus, aga tänaste teadmiste ja vaatluste tulemusel saame siiski ülevaate anda.

Talinisu Lääne-Virumaal, 2024.a. Foto: T. AnnukTaliteraviljade talvitumine sõltub konkreetsest teraviljakultuurist ja kasvupiirkonnast. Lisaks agronoomilistele meetmetele (külviaeg, optimaalne väetamine, umbrohutõrje) sõltub talvitumine veel mitmetest teguritest, sealhulgas kasvukohast, ilmastiku tingimustest nagu külmakraadid, lumikate, samuti mulla niiskusest ja sordi valikust. Üldiselt on taliteraviljad kohanenud külmemate kliimatingimustega ja suudavad taluda talvekülmade ja lumevaegusega seotud väljakutseid. Lumikate kaitseb taimi külma eest. Lumikatte puudumisel on nad külmaõrnemad ning äkilised külmad mõjutavad oluliselt taliteraviljade talvitumist. Väga oluline on taimede tervislik seisukord, mida tervemad ja tugevamad on taimed seda paremini nad külmale vastu peavad. Ära ei tohi unustada, et kahjurid ja haigused nõrgestavad taimi ja muudavad talvekahjustusele vastuvõtlikumaks. Siiski võivad ekstreemsed ilmastikutingimused nagu lumikatte puudumine suurte miinuskraadidega mõjutada taliteraviljade talvitumist.

Taliraps, poolkääbussort `DK Sephor` (KEVILI sort), Tartumaa, Rannu, 2024.a. Foto: M. VärnikVõrreldes taliteraviljadega on taliraps vähem külmakindel. Sügisel madalamate temperatuuride saabudes, muutub talirapsi füsioloogia ning erinevad bioloogilised ja füsioloogilised protsessid aitavad külmakraade taluda. Siiski on oluline lumikate, mis toimib talirapsile isolatsoonina ning aitab mulda hoida soojemana ning kaitseb taimi külma eest. Lumikatte puudumine võib ka külma taluvale talirapsile saatuslikuks saada, mis ka sel tänavusel talvel juhtus. Laias laastus pool Eestit oli lumevaba kui saabusid jaanuaris 20 ja enam miinussraadid. Normaalselt arenenud taliraps talub küll lühiajaliselt -15 °C isegi -20 °C, kuid saatuslikuks võib saada eelkõige sula ja külma vaheldumine ning lumikatte vähesus.

Talirapside olukord

Siinkohal väike ülevaade talirapside talvitumisest erinevates Eesti piirkondades. Enamus talirapsist hävis külma tõttu Viljandi-, Valga-, Võru-, Pärnu- ja Läänemaal. Samuti suur osa Raplamaast, Järvamaast, lõunapoolne osa Tartumaast ning läänepoolne osa Jõgevamaast on osaliselt hävinud. Samuti on Peipsi äärne piirkond osaliselt kannatada saanud. Osalise kahjustusega piirkondades on põllud laigulised, sageli on säilinud vaid metsaäärne osa, mõnel puhul tuleb veel lõpliku otsuse tegemisel oodata, kas läheb ümberkülviks või on siiski mõistlik jätta.
Hävinud taliraps Tartumaal, Rannu 2024.a. Foto: T. Annuk
Suurema kahjustusega piirkonnas on aga mõned põllud talvekülmale vastu pidanud, need on eelkõige väiksemad metsaga ümbritsetud põllud, samuti oleme täheldanud, et mõned poolkääbussordid on paremini vastu pidanud, kui teised sordid. Poolkääbussortide eeliseks on nende kompaktsem kasv, kuigi ta on alguses aeglasema algarenguga areneb leherosett kiiremini ning taimed moodustavad tugevama juurestiku ning vegetatiivse massi enne külmade saabumist, seega nad saavad paremine kohaneda talviste tingimustega. Samuti suudavad nad külmadele tuultele paremini vastu seista, kuna lisaks külmale põhjustab tuul taimedes stressi ja kahjustusi.

Talvitunud taliraps Lääne-Virumaal, 1.04.2024.a. Foto: T. AnnukParemini on tänavu talvitunud talirapsid Lääne- ja Ida Virumaal, osa Jõgeva-, Tartu-, Põlva, Järva- ning Harjumaal. Ida- ja Lääne-Virumaal on kahjustused suuremad eelkõige rannukuäärsetel aladel, kus külma ja tuule tõttu lumikate oli olematu. Lääne-Virumaa läänepoolne osa ning Järvamaa Koeru kant on osaliselt külmade tõttu kannatada saanud.

Talirapsi talvitumist on oluliselt mõjutanud eelmise aasta sügise sademed, kuna sügisel olid põllud vee all ning sageli ei saanud põllule taimedel kasvureguleerimist ega haigusetõrjet teha. Liigniiskusest põhjustatud piirkonnad põldudel on jätnud märkimisväärseid, hävinud taimede, laike põldudele.

Ristõieliste nuuter, kevad 2024.a. Foto: T. Annuk

Kindlasti ei saa mainimata jätta eelmise sügise soojust, mille tõttu rapsid nakatusid massiliselt ristõieliste nuutrisse. Nakatunud kohad või lausa terved põllud on samuti hävinud. Rohkem rannikuäärsetes piirkondades on näha märtsikuist külmakergitust, on põlde, kus raps on rebitud juurtega maapinnale. Külmakergitused on üks suurimaid ohte kevadel, mille tõttu taimed võivad hävida, kuid üldises pildis on selle osakaal väike.

Hiirte kahjustus, 2024.a. Foto: T. AnnukPõldudel on näha hiirte näritud taimi ning arvukalt käike, lisaks on metsloomade poolt tehtud rüüsteid, mille tõttu taimed on kahjustatud ja osaliselt hukkunud. Hiirte kahjustused on aasta-aastalt järjest suurenenud. On tõenäoline, et luikede poolt taimede kahjustamised alles tehakse, sest viimastel aastatel on see olnud tõsiseks probleemiks, mille läbi hävitatakse märkimisväärselt taimi, süües ära nii õienupud kui lehed, sageli jäävad järele vaid rootsud, kui sedagi.

Viimaste aastate pehmed talved on teinud kasvatajad hoolikamaks ning sügisel nakkuvaid haiguseid nagu fomoosi ehk mustmädanikku ja tsülindrosporioosi kohtab vähem. Kes muidugi avastab kevadel haigustesse nakatumise peab mõtlema kevadisele haigusetõrjele. Haigustesse nakatumise puhul on üks olulisemaid faktoreid sordi vastuvõtlikkus.

Tänavu läheb väga suur osa rapsidest ümbrekülvile, kui aga on näha, et juurekael on terve, tasuks täna veel otsuse tegemisel oodata.

Mida talirapsi asemel külvata?

Kõige lihtsam lahendus on talirapsi asemel suviraps külvata, kuid arvestades suvirapsi kahjuriterohkust ning pikka kasvuperioodi, teadmata ette hooaja ilma on see päris suur väljakutse. Sõltuvalt külvikorrast saab kevadel külvata ka liblikõielisi kultuure ning ka teisi kaheidulehelisi (tatar, kanep jne), kuid siinkohal tuleb arvestada herbitsiididega, mida sügisel talirapsil kasutati, kuna teatud toodetel on järelmõju. Samuti võib külvata suviteravilja, sügisel kasutatud rapsi herbitsiididel üldiselt järelmõju teraviljadele kartma ei pea, küll aga on võimalik, et külvikorras neljas aasta teravilja samal põllul kasvatades lähete vastuollu keskkonnasõbraliku majandamise nõuetega. Täpsemat infot küsi piirkonna- või toote esindajalt.
Talirüps Jõgevamaal, 2024.a. Foto: T. Annuk

Talirüps on üldiselt meie tingimustele väga vastupidav kultuur ja talvitub väga hästi. Piirkondades, kus lumikate puudus, samuti sügisesest liigniiskusest tekkinud madalamad kohad põllul on põhjustanud taimede hukkumist. Kohati on kehvemas seisus turvasmuldadele tehtud külvid. Mõjutanud on ka külvitehnika, on põlde, kus talirüps on külvatud nt Horsch Focusega, kus seemned asetatakse mulda ridade kaupa ning külviread on kergelt lohus, mis on kaitsenud külmade eest ja talirüps edukalt talvitunud.

Taliteraviljade talvitumine

Talinisu `Julie`, Jõgevamaa, kevad 2024.a. Foto: M. VärnikTalinisude olukord on suures pildis hea. Suuremad kahjustused (lumiseen, tüfuloos, juuremädanik) on põldudel külvikorras, kus teravili on teravilja järel nt talinisude või otrade järgi külvatud talinisu, nendel põldudel tekkis sügisel palju eelkultuuri varist. Rohkem kannatasid lumiseene tõttu kohad, mis sügisel olid väga tihedad. Samuti on kehvemas olukorras põlde, kus nisu järgi on nisu külvatud. Sageli on näha, et tervete taimede vahelt on hävinud üks-kaks taime, mis ilmselgelt on kasvanud samades tingimustes, seega ei saa olla põhjuseks ainult ebasoodsad tingimused. Teada on, et nõrgemad taimed on vastuvõtlikumad haigustele nt. kõrreliste juuremädanikele, mille levikut soodustab kõrreliste järjestikune kasvatamine. Patogeen talvitub taimejäänustel, kõrrelistel umbrohtudel ja mullas ning on tihedalt seotud agrofooniga. Juurte, tõusmete, talvituva orase ja lehtede varajast nakatumist soodustab märg ilm. Seemne idanemisfaasis on kahjustuse võimalus suur. Seega mängib väga suurt rolli talvitumise seisukohalt eelkultuur samuti ei ole vähem tähtis kasvatatav sort. Leidub põlde, kus talirapsi järgi on talinisu ja on näha kahjustusi, siis tuleb otsida põhjust pigem külviajas ning puhtimispreparaadis, samuti on oluline sort ja seemne kvaliteet.
Talinisu Ida-Virumaa, kevad 2024. Foto: A. Uudeberg


Taliteraviljadel võib näha ka külmakahjustusi lehe otstes, kuid sageli on need lehed, mis taimede kasvades jäävad alumisteks ning samuti oluliselt saagikust ei mõjuta. Märkimata ei saa jätta ka madalamaid lohukohti, kus vettimise tagajärel on taimik hävinud või jäänud hõredamaks.

Tritikale, Lääne-Virumaa, Väike-Maarja, 2024.a. Foto: T. Annuk

Talitritikale on üldiselt üks tundlikumaid kultuure lumiseene kahjustusele. Talitritikale pole meil väga laialdaselt kasvatatav kultuur ning raske on öelda, kuidas erinevates piirkondades tritikale on talvitunud, kuid tänase teadmise põhjal võib öelda, et talvitumine on olnud suhteliselt hea. Lääne-, Edela- ja Lõuna-Eesti, kus taliviljade külmakahjustused olid suuremad lumikatte puudumise tõttu on ka tritikale kahjustatud, kuid suures pildis pole kahjustuse osakaal väga suur.

Talioder on talvitumise seisukohalt taliteraviljadest kõige suurema riskifaktoriga kultuur, kuna teda kahjustab suure lehemassi tõttu sageli lumiseen ning sügisel nakatunud lehehaigused. Üle Eesti on põlde, kus talioder talvitus suurepäraselt, leidub põlde, kus talvekahjud on suuremad ja mõnel pool tuleb teha ümberkülve. Kohati esineb lumiseent koos tüfuloosiga, viimast küll võrreldes viimase kahe aastaga on oluliselt vähem. Ka lumiseent kohtab tänavu vähem, kuna lund polnud nii palju. Lumiseene kahjustused on eelkõige suure külvisenormiga varajasemad külvid või teravilja järgi tehtud külvides (varisest põhjustatud tihe taimik). Ka umbrohtumus mõjutab talvitumist, kuna haigustekitajad arenevad ka umbrohtudel. Mida aastad edasi, seda vähem on näha umbrohtunud põlde, seega saab sügisel palju ära teha, et talioder edukalt talvituks.
Taliodral lumiseene kahjustus, Tartumaa, Rõngu, 2024.a. Foto: T.Annuk


Väga tugevat positiivset mõju on avaldunud tänavu taliodra talvitumisele puhtimine ning sügisene haigusetõrje. Talioder on sügisel vastuvõtlik erinevatele seenhaigustele, mis võivad nõrgestada taliodra taimikut, muutes need vastuvõtlikumaks külmakahjustustele ja vähendades talvekindlust. Enamasti ongi kõige kehvemad need põllud, mis on külvatud puhtimata seemnega või on külvikorras läinud oder odra järgi või mõne teise teravilja järgi.
Fungitsiidi kasutamise mõju taliodra talvitumisele, kasutatud hilissügisel. Lääne-Virumaa, 2024.a. Foto: T. Annuk

Tänavune aasta näitas väga selgelt, et talioder peab meie talvetingimustes päris hästi vastu krõbedatele külmakraadidele, aga kui taim on nõrgestatud seenhaiguste poolt on tema talvitumine kehvem. Seega väga oluline on varakult avastada haigustesse nakatumine ning teostada sügisel haigusetõrje, et taim läheks võimalikult tugevalt ja tervena talvituma.
Talioder Ida-Virumaa, Purtse, 2024.a. Foto: T. Annuk

On põlde, mis tuleb tänavu kevadel ümber külvata, kuna talioder pole külmadele vastu pidanud, osa põlde suurte veekahjustustega ning mõnel puhul on süüdi kehvad agrotehnilised otsused ka sordiomadused mängivad talvekindluses suurt rolli. Kuna märts oli suhteliselt lumevaba on kohati märkimisväärsed külmakergitused, seega kindlasti enne kui äestama otsustate minna vaadake põld üle, et ei tõmbaks taimi mullast välja, mis niigi on väheste juurtega mulda kinnitunud. Külmakergituste vähendamiseks on parim lahendus rullimine.


Talirukis ´Elvi`, Jõgevamaa, Kassinurme, 2024.a. Foto: T. AnnukRukis on meie tingimustes kõige talve ja külmakindlam taliteravili. Rukki põllud on samuti väga ilusad, hästi võrsunud ning terved. Kohati, teatud põllu osades ja madalamates kotades on lumiseen kahjustanud, kuid üldiselt on olukord suurepärane. Suuremaid kahjustused on eelkõige rannikuäärsetes piirkondades ja hiliste külvide puhul, kus lumikate puudus ning külmad tuuled räsisid teravilja. Väga üksikud põllud tuleb sel kevadel üle külvata.

Põldudel, kus on ohtralt lumiseent sobib teha õrna äestamist. Nii nagu taliodral peab ka rukkil olema äestamisega väga ettevaatlik, kuna rukki võrsed on haprad ja võivad murduda. Sageli piisab lämmastiku andmisest ning lumiseen taandub ning põllud löövad rohetama.

Esimesed kevadtööd

• Külmakergitus nisul, kevad 2024.a.Foto: T. AnnukLämmastikuga väetamine. Esimisel võimalusel kui pinnas on tahenenud ja masinaga saab peale. Paljud alustasid juba esimese väetamisega. Kindlasti tuleks jälgida, et väga pehmele põllule traktoriga peale ei läheks.
• Äestamine. Äestamiseks on õige aeg, kui muld on piisavalt tahenenud ja ei kleepu kokku. Äestamine soodustab kultuurtaimede arengut ja selle võrsumist. Äestamine aitab mulda õhustada ja niiskusvaru säilitada, kuna purustatakse mulla pindmine kuivanud kiht. Samuti on see oluline esimene umbrohutõrje ning haigusetõrje, kuna talvega hävinenud või haigestunud taimed eemaldatakse. Hävinenud lehestik taimedel segab taime kasvamist, toitumist ning soodustab haiguste arengut.
• Rullimine on soovitav seal, kus äestada ei saa külmakergituste tõttu, kuna taime juured on maapinnal ning võib juhtuda, et äestamisega tõmmatakse taimed täiesti välja.
• Kui põllud on tahenenud saab põllu ettevalmistamiseks ja hooldamiseks libistada, see aitab säilitada mulla struktuuri ja vähendada erosiooni.

Kokkuvõtteks võib öelda, et nii taliteraviljad on enamasti hästi talvitunud, mida ei saa tänavu talirapside talvitumise kohta öelda. Talirapsi talvitumine sõltus piirkonnast, põhjuseks eelkõige jaanuari külm, mis tuli lumeta maale. Osaliselt kahjustatud põldude saatus otsusta hiljem, kui esimene väetusring on tehtud ja näed, et olukord pole ootuspärane.


Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist
3.04.2024