Hernekärsakad (Sitona spp.)

Soojad ilmade saabudes on ka putukate aktiivsus suurenenud. Kuigi hernes ja põlduba on tänaseks enamasti tärganud ning paljudel põldudel näha, et hernel on arenenud esimesed pärislehed ning moodustund köitraod ning põlduba kahes kolmes lehes peaksime ikkagi seiret tegema. Majanduslikku kahju teevad kärsakad, kes närivad liblikõieliste leheservadesse iseloomulikke U-kujulisi täkkeid. Vastsete kahjustusi on raske tuvastada.

Põlduba 3 lehe faasis, kaariad täkked näitavad, et hernekärsakas on toitunud, 23.05.22.a.

Üldiselt on kahjustus ohtlik tõusmete faasis eelkõige põuaste ilmade korral või muudes ebasoodsates oludes. Tänaseni, kus on ilm olnud jahe pole suuri kahjustusi märganud ja suuremad taimed suudavad kahjuri närimisele paremini vastu panna. Samas tuleb arvestada, et ega putukad toitumata jäta, seega tuleb hoida silm peal ka kriitilisest kasvufaasist üle kasvanud taimedel.

On olnud aastaid, kus kahjustused jätkuvad 20-30 cm kõrgustel taimedel ning suure söömuse puhul kurnatakse need täiesti ära ning taimed jäävad kiduraks. Arvestada tuleb, et mardikate arvukus on üldiselt tõusnud, kuna liblikõieliste kasvatamine on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud.

Hernekärsaka kahjustuse tunnuseks on U kujulised täkked lehe servades, 23.05.2022.a.Hernekärsaka tunnused ja kahjustus

Hernekärsakad väljuvad talvitumiskohtadest, kui õhutemperatuur on tõusnud 7-8 °C-ni Valmikud hakkavad toituma hernestel, ubadel ja teistel liblikõielistel taimedel. Mardikad hakkavad rändama põllukultuuridele, kui temperatuur tõuseb lühiajaliselt üle 15 °C.
Hernekärsaka valmikuid on raske märgata mulla pinnal.Valmikud on rohekashallid lühikese jämeda kärsakuga, 3-5 mm pikkused mardikad. Kattetiibadel korrapäratud heledad ja tumedad laigud. Munad munetakse taimede lähedale mullapinnale või alumistele lehtedele. Viljakus 20…360 muna. Munad algul kollakasvalged, hiljem mustad. Vastsed kooruvad umbes kahe nädala pärast. Vastsed on 4-5 mm pikkused, valkjaskollased, pruunika peaga, kõverdunud kehaga vageltõugud. Vageltõugud toituvad kaunviljade juuremügaratest ligikaudu kuu aega ning seejärel nukkuvad mullas. Vageltõukude kahjustust meil seni pole majanduslikult oluliseks peetud, kuid hernekasvatuse laienedes võib kahjustus olla üsna märkimisväärne. Mujal maailmas loetakse vastsete kahjustust isegi olulisemaks valmikute kahjustusest.

Noormardikad väljuvad juunis juulis ning toituvad mitmesugustel taimedel ning alles sügisel otsivad endale sobiva talvitumispaiga. Noored kärsakad talvituvad mulla pealmises kihis või taimejäänuste all. Üks põlvkond aastas.

Ennetamine ja tõrje

Hernekärsakas toitumas, 23.05.2022.a.Hävitage koristusjäätmed ja umbrohud, tehke sügiskündi. Vältige hernepõllu rajamist teiste liblikõieliste põldude lähedusse. Kevadel kasutage varajast külvi koos õige agrotehnikaga. Oluline on soodustada taimede kiiret algkasvu, kuna kärsakas kahjustab eelkõige taimi varajases faasis.

Hernekärsakas on peitunud herne ülemiste, veel kinniste, lehtede vahele, 23.05.2022.a.Seire tegemisel jälgige hoolikalt maapinda, kuna mardikad on väga mulla sarnased ja raskesti märgatavad. Lisaks tuleb hoolikalt vaadata nii oa kui herne ülemiste lehtede vahele, kuna sageli peituvad nad seal.

Tõrjekriteerium: Kui tõusmete faasis, kärsakate ilmumisel, on neid vähemalt 10 tk/m².

Keemilise tõrje tegemisel tuleb valida päevane, soovitavalt päikseline aeg, kui putukad on aktiivselt mulla pinnal liikumas. Öösiti ja pilves ilmaga peituvad nad mullaosakeste vahele ning preparaatidega on neid keeruline tabada. Hernele ja põldoale on lubatud putukate tõrjeks kasutada järgnevaid kontaktseid tooteid:

• Decis Mega kulunorm 0,15 l/ha, lubatud hernele ja oale hernekärsaka, hernelehetäi ja ripslase tõrjeks. Lubatud kasutada päevasel ajal, kui mesilased ega teised tolmeldajad ei lendle
• Evure ja Mavrik, kulunorm 0,15-0,2 l/ha, Hernele hernekärsaka, herne-lehetäi, herneripslase ja hernemähkuri tõrjeks. Oale oa-lehetäi tõrjeks. Lubatud kasutada päevasel ajal, kui mesilased ega teised tolmeldajad ei lendle
• Karate Zeon 5 CS kulunormiga 0,15 l/ha, hernekärsaka tõrjeks. Lubatud kasutada päevasel ajal, kui mesilased ega teised tolmeldajad ei lendle
• Cyperkill 500 EC, kulunorm 0,05 l/ha hernekärsakate ja herne lehetäide tõrjeks. Kui ei esine õitsvaid taimi lubatud kasutada ajavahemilkul 22.00-5.00. Keelatud kasutada õitsvatel põllumajanduskultuuridel ja umbrohtudel.

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI agronoom