Levinumad haigused hernel ja põldoal ning nende tõrje

Tänase soojuse ja niiskusega levivad taimehaigused jõudsalt. Mulle on saadetud mitmeid pilte hernest, kus on herne-ebajahukaste nakatunud, seega on mõistlik kõigil oma põllud üle vaadata. On olnud olukordi, kus ebajahukaste kurnab terve hooaja taimikut ning saagikus kannatab.

Herne ebajahukaste (Peronospora viciae f.sp. pisi)

Herne ebajahukasteHaigus on levinud kogu Euroopas ning mujal maailmas kõikide herneksvatuspiirkondades. Haigustekitaja nakatab erinevaid herne liike. Haiguse tugeva nakatumise korral võib saagikadu ulatuda 15-25 %-ni, mõningatel juhtudel isegi kuni 75%. Eestis on herne- ja oakasvatuse laienemisel järjest suurem probleem.

Esmase nakkuse allikaks on nakatunud seemned ning taimejäänused talvituvate ospooridena (paksukestalised püsieosed). Haigust võib leida kahes vormis hajusalt (difuusne) ja lokaalselt. Hajus nakkus tuleb otseselt mullast ja taimejäänustelt, lokaalne toimub lülieostega taimelt taimele. Lokaalne infektsioon ilmub lehtedel, abilehtedel ja tupplehtedel kollakate või pruunide laikudena. Laigude alumisel küljel moodustub hallikasvioletne lülieoskandjatest koosnev paks viltjas kirme. Ubadel nakatunud kude muutub värvusetuks ja seejärel areneb tumepruun varjund. Hajusnakkuse korral kogu taim deformeerub, muutub kääbusjaks ja kõverdunuks ning on üleni halli kirmega kaetud. Tavaliselt sellised taimed kuivavad ja ei anna kaunu.
Herne ebajahukasteNiisked ja jahedad kuni + 18 C temperatuuriga ilmad ning külmad ja kastesed ööd soodustavad ebajahukaste arengut.

Vältimine ja tõrje. Kasutage haigusvaba seemet, kasvatage haiguskindlamaid sorte. Seemne puhtimine (vähemalt 10 päeva enne külvi) aitab oluliselt vähendada esmast nakkust, mis on ju ka eelduseks lokaalse nakkuse vähenemisele. Kuigi hilisemad nakkused võivad kasvuaegselt areneda on need harva sama ohtlikud kui esmased infektsioonid, mis võivad taimed juba enne õitsemist tappa. Lisage külvikorda mitteliblikõielisi kultuure.

Herne laikpõletik (Mycosphaerella pinodes, Ascochyta pisi, Phoma medicaginis var pinodella)

Laikpõletik herne varrel.Haigustunnused. Ascochyta kompleksi kuuluvad kolm lähedalt seent, mis võivad hernel põhjustada lehtedel ja kaunadel laike. Kõik haigustekitajad on seemnete kaudu levivad ja suudavad ellu jääda taimejäänustel, ehkki Mycosphaerella pinodes ja Phoma medicaginis võivad olla ka mullas. Iga patogeeni sümptomid on erinevad, kuid A. pisi tekitab kõige eristavamat tüüpi lehe- ja kaunalaike. Nakatunud seemed põhjustavad nakatunud seemikuid ja haigustunnused ilmnevad varsti pärast tärkamist, eriti märja ilma korral. Herne lehtedele, vartele, kauntele ja seemnetele tekivad ümmargused või piklikud 2-4 mm suurused, algul pruunid ja hiljem keskelt heledamad tumepruuni servaga laigud. Laikudel väikesed tumepruunid täpid on seene viljakehad. Vartele tekivad pruunid laigud ja triibud, alumises varreosas võivad tekkida haavandid. Eoste tungimisel kaunade seina tekivad sügavamad, pruuni värvi kahjustused ja need võivad arenevate seemnete pinnale plekke tekitada.

Mycosphaerella pinodes põhjustatud sümptomid tekivad hooajal hiljem, tavaliselt alates õitsemisest. Kahjustused on väiksemad ja arvukamad kui A. pisi põhjustatud laigud, need on lillakaspruuni värvusega ja mõjutavad taime kõiki osi. Sageli muutuvad varred mustaks, eriti alumistel osadel. Haigus areneb kergemini märjal hooajal pärast soojemat temperatuuri ja pikaajalist lehepinna niiskust. Phoma tekitab ka väiksemaid lehekahjustusi, kuid levinum sümptom on varre aluse mustaks värvumine, mis põhjustab juuremädanikku, see võib välja kujuneda juba õhutemperatuuril 6–8 °C. Kahjustuse tagajärjeks on taimede enneaegne vananemine, kidur kasv ja taimede hukkumine.

Haiguse levik.
Kõik kolm seeneliiki säilivad seemnetes 5-10 aastat. Nakatunud seemikutel tekivad kahjustused, millel arenevad pükniidid. Pükniidid sisaldavad eoseid, mis vabanevad vihmase ilmaga perioodidel. Taime maapealsete osade nakatumist soodustab suur õhuniiskus (90-100 %) ja temperatuur 15°C– 20°C. Lülieosed levivad vihma, veepiiskade ja tuule abil ümbritsevale koele, kus nad idanevad ja tungivad taime, tekitades iseloomulikke kahjustusi.

Laikpõletik herne kaunalKauna läbitungimise tagajärjel tungivad seened seemnetesse. Kõik seened võivad säilida elujõulisena põllukultuuride taimejäänustel, ehkki A. pisi ei tooda puhkeeoseid ega ela kauem kui aasta. Nii M. pinodes kui ka P. medicaginis toodavad paksuseinalisi klamüdospoore, mis võivad mullas püsida mitu aastat. Klamüdospoorid suudavad idaneda ja tungida äsja idanevate seemikute vartesse. P. medicaginis'el on liblikõieliste peremeestaimede ring laiem, kui M. pinodes või A. pisi, sealhulgas lutsern ja põlduba.

Vältimine ja tõrje. Kasutage haigusvaba seemet ja haiguskindlamaid sorte. Valige optimaalne külviaeg ja -sügavus. Õigeaegne herne koristamine ja kuivatamine, taimejäänuste koristamine põllult ja sügiskünd, külvikorras pidage kaunviljadega 2-4 aastat vahet.

Seemnete puhtimine on üks võimalusi vähendada laikpõletikku nakatumist. Haigust saab kontrollida ka kasvuaegselt fungitsiidide kasutamisega. Siiski fungitsiidide kasutamine hernel on majanduslikult õigustatud siis, kui pooled lehed taime alumisest kolmandikust on nakatunud ning haigus levib keskele, samal ajal lubab ilmaprognoos vihma ning kõrget õhuniiskust ning on oodata kõrget saaki. Niisketes tingimustes võib laikpõletikku nakatumise korral alaneda saagikus keskmiselt 10-50 %

Põldoa laikpõletik (Ascochyta fabae = Didymella fabae)

Laikpõletik oa lehtedelTunnused. Esimesed haigusnähud ilmuvad noortele lehtedele väikeste ümmarguste laikudena. Kahjustatud laikude suurus varieerub esialgsest väikesest 1 mm kuni 5-8 mm laikudeni, neil on helepruun kuni hall keskmine osa, mida sageli ümbritseb tumedam hall kuni must ala, mis võib olla pikliku või ovaalse kujuga. Heledamas keskmises osas on arvukalt tumedaid täppe, mis on mittesugulise staadimui Ascochyta fabae pükniidid. Laigud võivad areneda üle lehe pinna ja muutuda arvukamaks. Kahjustada võiad ka varred, mis võivad nõrgeneda ja murduda. Varred muutuvad kahjustuse tõttu punakaspruuniks. Nakkus levib kaunadele eostega vihma abil, millele tekivad tumedad sissevajunud laigud. Tugeva kahjustuse korral võib seemnetel tekkida värvimuutused.

Majanduslik tähtsus
Niiskel hooajal võib haigus levida eostega vihma abil haigelt taimelt ümbritsevatele taimedele. Rasketel juhtudel võib esineda taimede hukkumist, kuid tavaliselt on varred nõrgenenud ja murduvad ning kaunade areng on pidurdunud. Tugevasti nakatunud kaunades olevad seemned võivad olla plekilised või alamõõdulised. Plekilised ja haigestunud seemnete kvaliteet langeb ning on toiduks sobimatu.

Laikpõletik oa lehtedel.Haiguse levik
Põldoa-laikpõletik on peamiselt seemnete kaudu leviv ja areneb edasi seemikutel varsti peale tärkamist. Haiguskolletes tekkivad pükniidid sisaldavad eosed, mis vabanevad langevate vihmatilkade või niiskusega. Eosed pritsitakse ümbritsevale koele ja pärast lühikest niisket ilmastikutingimust või pikaajalist niiskust arenevad nakkuspaigad lehtedel, vartel ja kaunadel suuremaks kahjustuseks. Samuti võib toimuda sisemine süsteemne nakatumine, mille tulemuseks on sügaval asetsev sisemine seemnete nakkus. Eosed võivad levida ka nakatunud umbrohtudelt vihma abil külgnevatelt põldudelt, millel oli eelmiste aastate saak. Tõenäoline on ka õhus levivate eostega nakkus

Laikpõletiku tunnustega põlduba.Ennetamine ja kontroll
Nakkuse peamine põhjus on seemnetest pärinev, seega tervete seemnete kasutamine on oluline samm nakkusohu vähendamisel. Seemnete puhtimine on üks osa haiguste tõrjest. Ruumiline distants aitab vähendada tuule ja vihmapiiskadega levivaid eoseid, kuid pole teada kui kaugele võivad tuulega levida Didymella eosed. Taimejäänuste sisse kündmine vähendab tuulega levivate eoste hulka. Seemnetöötlus kui kasvuaegne fungitsiidide kasutamine hoiab haigust kontrolli all, kuid teatud määral võivad taimed siiski nakatuda. Siiski on mõned fungitsiidid võimelised vähendama oluliselt nakatumise hulka ja ka seemnete kaudu levivat nakkuse teket. Kõige efektiivsem on, kuid neid kasutada varakult enne haiguse levikut.

Edukas fungitsiidiprogramm sõltub põllukultuuride jälgimisest, haiguse õigest tuvastamisest ja pritsimise ajastamisest õige tootega. Hilinenud pritsimine ei vähenda tõenäoliselt oluliselt lehtedel ja vartel haiguse esinemist ja intensiivsust, kuid on sageli kasulikud, kuna need võivad vähendada Ascochyta tugevat nakkust kaunadel ja vähendada seemnete värvimuutust.

Põldoa-šokolaadilaiksus (Botrytis fabae)

Põldoa-šokolaadilaiksus.Haigustunnused. Laialt levinud ja tavaline põldoal, kuid intensiivsus varieerub palju aastast aastasse. Põldoa lehtedele tekivad algul väikesed šokolaadipruunid korrapäratu kujuga teravalt piiritletud laigud. Vartel ja kaunadel esinevad punakas pruunikad triibud. Laigud võivad kokku valguda ja põhjustada üksikute organite või kogu taime mustaks muutumist ja hävimist. Isegi nõrgal nakatumisel kaunade arv väheneb. Niiske ilmaga kattuvad laikude ääred halli eoskandjate kirmega. Hiljem haigetel lehtedel seenemügarad. Väga tugeval nakatumisel võib kogu taim ära kuivada.

Põldoa šokolaadilaiksus, väikesed šokolaadipruunid korrapäratu kujuga selge punaka piiriga laigud (allikas BASF).Haiguse levik. Haigus areneb intensiivselt suure (80-90%) õhuniiskuse korral, optimaalne temperatuur 15°C-18 °C. Haiguse areng sõltub ilmastikust, kuiva ilmaga seene areng pidurdub. Kasvuhooajal levib tuule, veepritsmete ja putukatega. Tugeva nakkuse korral võivad taimed hävida, haigestumisel on vastuvõtlikumad noored ülemised lehed. Seen talvitub seemnetel ja taimejäänustel mütseelina või sklerootsiumidena, samuti seemnetele kleepunud koniididena.
Profülaktilised tõrjevõtted. Kasvatage haiguskindlamaid sorte, külvake optimaalsel ajal 4–6 cm sügavusele. Külvikorras pidage vähemalt üks aasta vahet, taimejäänused kündke sügavalt mulda. Andke kaaliumväetist, parandage veerežiimi, suurendage taimedevahelist kaugust ja vältige varjulisi kasvukohti. Seemnete puhtimine
Tõrjega tuleks alustada kohe, kui on näha esimesi haigustunnuseid.Teine pritsimine tuleks teha 3-4 nädalat hiljem, kui laikude teke taime ülemistel osadel jätkub.

Haiguste keemiline tõrje

• Laikpõletik hernel.Signumit tuleb kasutada profülaktiliselt, st. enne nakatumist. Nii tagatakse parim tõrjeefekt ja kaitse resistentsuse tekkimisel.Hernes – hahkhallituse, laikpõletiku, ebajahukaste tõrjeks kasutatakse profülaktiliselt (ennetavalt) õitsemise alguses (BBCH 61-63) või esimeste haigustunnuste ilmumisel. Pritsimist korrata kaunte moodustumise faasis(BBCH 65-69). Maksimaalne kulunorm 1,0 kg/ha. Vee hulk 200 – 400 l/ha. Lubatud max 2 pritsimist 10 – 14 päevase intervalliga. Ooteaeg on 14 päeva.Uba (kuivatatav) avamaal, põlduba – hahkhallituse, laikpõletiku, ebajahukaste, oa rooste tõrjeks profülaktiliselt (ennetavalt) esimeste õite avanemisest või esimeste haigustunnuste ilmumisel kuni täisõitsemiseni. Maksimaalne kulunorm 1,0 kg/ha. Vee hulk 200 – 400 l/ha. Lubatud max 2 pritsimist 7 päevase intervalliga. Ooteaeg on 3 päeva.Enamus juhtudel piisab ühekordsest pritsimisest 0,5 kg/ha õitsemise alguses, teine pritsimine on kindlasti vajalik, kui põldoal on tugev šokolaadilaiksuse nakkus.
• Pictor Active, hernel laikpõletiku ja ebajahukaste vastu, põldoal Laikpõletiku ja sokolaadilaiksuse, rooste, ebajahukaste vastu. Põldoal ja hernel kasutada alates õiepungade moodustumisest kuni viljumise keskpaigani (BBCH 51-75). Lubatud 1 pritsimine kulunormiga 1,0 l/ha või jagatud pritsimine 0,5+0,5 l/ha
• Prosaro, pritsitakse haigustunnuste ilmnemisel, oa ja herne kasvufaasis õiepungade moodustumisest kuni õitsemise lõpuni (BBCH 50-69). Hernele kui oale laikpõletike, roostete vastu, hernele valgemädaniku, jahukaste hahkhallituse vastu ning oale šokolaadilaiksuse vastu, kulunorm 1,0 l/ha. Lubatud kasutada kuni 2 korda hooajal, intervalliga 21 päeva.
• Herne ebajahukaste.
• Propulse, kasutada alates põldherne ja põldoa varre pikkuskasvust kuni õitsemise lõpuni (BBCH 30-69). Nii hernele kui oale laikpõletike, roostete, liblikõieliste kuivlaiksuse, hahkhallituse, põldoa šokolaadilaiksuse ja valgemädaniku vastu, kulunorm 0,8-1,0 l/ha. Lubatud kuni 2 korda hooajal. Pritsimiste vahe vähemalt 14 päeva.
• Switch 62,5 WG, laikpõletiku, jahukaste, valgemädaniku, hahkhallituse tõrjeks. Kasutada alates õiepungade moodustumisest kuni viljumise lõpuni, kulunorm 1,0 kg/ha. Lubatud maksimaalselt kaks korda hooajal, intervalliga 10-14 päeva.
• Amistar 250 SC hernele ja oale laikpõletike, roostete, ebajahukaste ja jahukaste tõrjeks. Hernel kasutada alates esimese õisiku ilmumisest lehekaenlasse kuni õitsemise lõpuni (BBCH 51-69), 1 kord kasvuhooajal, kulunorm 0,8 l/ha. Oal kasutada alates esimeste nuppude kroonlehtede värvumisest kuni viljumise lõpuni ehk kui kõik kaunad on normaalsuuruses (BBCH 59-77), 1 kord hooajal, kulunorm 0,6 l/ha

• NB! Kui töödeldaval alal on õitsvaid taimi, võib taimekaitsetöid teha ainult õhtul, öösel või varahommikul, kui mesilased ja teised tolmeldajad putukad ei lendle enam või pole alustanud aktiivset lendlust.

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI, agronoom