Hernemähkuri (Cydia nigricana) seire ja tõrje

Tänavune kevad on olnud hilisem ning alles nüüd hakkab hernes kohati õitsema. Sageli langeb hernemähkuri lendluse aeg kokku herne õitsemisega, kuid see ei tähenda, et liblikad ootaksid herne õitsemist vaid võivad hakata munema juba enne seda taimede ülemistele lehtedele, seega on õige aeg hakata  hernemähkurit seirama. Hernemähkur on Eestis laialt levinud ja üks enim hernest kahjustatav kahjur.

Hernemähkurid feromoonpüünises, 2021.a.Kõige olulisem on õige pritsimisaja määramine, seega tuleks määrata liblikate maksimaalse lendluse aeg, kas õhtuste vaatlustega või feromoonpüünistega, mis on kindlam viis. Piirkonniti on lendlus väga erinev.

Hernepõldu pannakse 1 feromoonpüünis kolme hektari kohta. Püüniseid on soovitatav panna põllu äärest 6-10 m sissepoole. Tõrjekriteerium. Kui püünisesse tuleb ööpäevas vähemalt 5–10 liblikat, siis on lendlus küllalt tugev ja tuleks pritsida. Püüniseid kontrollitakse hommikuti, loendades ja märkides üles liimilehel olevad hernemähkuri liblikad.

Hernemähkuri feromoonpüünis.Optimaalne pritsimisaeg on 2-3 maksimaalselt 5 päeva pärast seda kui lendlus on olnud küllalt tugev. Sel ajal on hernemähkur juba osaliselt munenud ning võimalikult palju isendeid on munadest koorunud, kuid ei ole veel jõudnud kauna siseneda. Õige pritsimise aeg hoiab oluliselt kokku kulutusi taimekaitsevahenditele. Õigel ajal pritsides saab edukalt hernemähkurit tõrjuda kontaktsete isektitsiididega nagu Evure ja Mavrik, kulunorm:  0,15-0,20 l/ha, kasutuskordi 1-2.

Tooteid on lubatud kasutada taimede õitsemise ajal. Pritsitakse hommiku- ja õhtutundidel, kui
mesilaste ja teiste kasulike putukate lendlus pole alanud või on lõppenud (kell 22:00 –05:00).

Hernemähkurist lähemalt

Hernemähkuri kahjustus.Majanduslik tähtsus ja levik. Levik on suurem piirkondades, kus hernest on varem kasvatatud, samuti sobivatel ilmastikutingimustel. Liiga kõrged temperatuurid ei ole lendluseks meelepärased, katsete põhjal on +28°C ja kõrgemate temperatuuride juures täheldatud liblikate suremuse suurenemist. Masslendluse aeg enamasti juuni lõpus ja juuli esimesel poolel, kuid võib olenevalt ilmastikutingimustest toimuda ka varem või hiljem (maist augustini). Seega on oluline teha seiret, sest piirkonniti võib lendlus olla väga erinev.

Hernemähkuri valmik (foto: internet)Tunnused ja kahjustus. Liblikate esitiivad on hallikaspruunid, tagatiivad kollakasvalged. Tiibade siruulatus 13–17 mm, munad kollakad. Nukud on kollakaspruunid. Nukkuvad kevadel, liblikate väljalend langeb sageli kokku herne õitsemisega. Liblikad lendlevad õhtuti, eelistavad muneda taime ülemistele lehtedele, õievarrele, kauna algmetele enamasti ühekaupa. Üks emane muneb kuni 300 muna. Hernemähkur võib muneda herne kaunadele seni kuni kaunad on pehmed ja liitsakad. Pehmetest kauntest saab röövik end kauna sisse närida, kui kaunad on juba painunud ja pealt tugevamaks muutunud siis väike röövik ei suuda sellest läbi minna. Tavaliselt on ühes kaunas 1–3 röövikut, kus nad toituvad teradest. Röövikud on täiskasvanult kuni 10 mm pikad, helerohelised, ülapoolel selgelt märgatavate mustade täppidega. Viimase kasvujärgu röövikud talvituvad tihedas kookonis 5–10 cm sügavusel mullas. Aastas on üks põlvkond. Kahjustuse tulemusena halveneb seemne kvaliteet ja idanemine.

Põldoal kahjurite keemiline tõrje

Oa-lehetäide koloonia põldoal, 2021.a.Kontaktsetest toodetest on registreeritud oale lehtäide, kärsakate ja ripslaste tõrjeks Decis Mega 0,15 l/ha, kasutuskordi 2 (Keelatud kasutada õitsvatel põllumajanduskultuuridel ja umbrohtudel). Evure ja Mavrik 0,15-0,2 l/ha registreeritud kasutamiseks oa-lehetäile, kasutuskordi 1-2 (õitsemise ajal pritsida ajavahemikus 22:00-05:00). Seega pole oa-teramardikale registreeritud ühtegi toodet, kuid sageli esinevad nad samaaegselt koos lehetäidega ning viimaseid tõrjudes saate ilmselt pihta ka mardikatele. Oa teramardikast saad lugeda põhjalikult siit (LINK).


Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI agronoom