Sügisene haigusetõrje teraviljadel ja leheväetamine

Taimekasvatushooaeg hakkab tasapisi ümber saama. Viimaste nädalate ilmad on olnud heitlikud, see on raskendanud erinevate taimekaitsetööde tegemist. Veel tehakse nii umbrohutõrjet taliteraviljadel kui talirapsil, samuti lehtede kaudu väetamist. Kes pole veel saanud rapsile haigusetõrjet teha, tuleks sellele rõhku panna. Tänavune sügishooaeg pole suures osas soosinud talirapsi kasvu ning tärkamine oli väga vaevaline ning ebaühtlane. Kindlasti tahaksin toonitada, et pikalt vinduv taim on taimehaigustele eriti vastuvõtlik ja kahjuks nakatuvad haigused (fomoos ehk mustmädanik, vertitsilloos, tsülindrosporioos, ristõieliste kuivlaiksus) juba sügisel. Haigustest tabandunud taim ei pruugi talvituda.

Taliteraviljade sügisene haigusetõrje

Võrklaiksus taliodralTäna on esimesed fungitsiididega prtsimised juba tehtud, üldiselt hakkabki sügisene haigusetõrje aeg oktoobri keskpaigast, mil ilmad lähevad järjest jahedamaks ning taimed sätivad ennast talvitumisele. Talvitumishaiguste vastu (lumiseen, tüfuloos jt) on efektiivne kui pritsitakse taimi vahetult enne püsivate külmade tulekut, et toimeaine jääks taime sisse ja püsiks seal kevadeni.

Lumiseene tõttu talinisu ei talvitunud, kevad 2022.a.Viimastel aastatel on meil palju muret tekitanud tüfuloos (Typhula spp.), samuti areneb sarnastes tingimustes lumiseen (Microdochium nivale). Tavaliselt esinevad nad korraga.

Sõltuvalt keskkonnatingimustest võivad tüfuloosi sklerootsiumid mullas püsida mõnest kuust kuni mitme aastani. Üks võimalus on põlde künda, et viia haigustekitajad sügavamale mulda, kus enamus sklerootisumitest hukkub mõne kuu jooksul.

Väga oluliselt vähendab tüfuloosi riski sügisese umbrohutõrje tegemine, kuna taimedele jäetakse rohkem õhuruumi, ning mikrokliima haiguse arenguks on ebasoodsam. Sügisel fungitsiidide kasutamine vähendab nakatumise riski, väga oluline on kasutada erinevate toimeainete kombinatsioone. Praktika on näidanud, et need on oluliselt tõhusamad kui ühe toimeaine kasutamine. Fungitsiidide kasutamine kevadel, kui tüfuloos on juba arenenud ei anna efekti.
Talioder Lääne-Virumaal lumiseene ja tüfuloosi kahjustus, kuid taimed enamuses talvitunud, kevad 2022.a.Mida lopsakam on taimede kasv, seda intensiivsemalt hakkavad erinevad haigused lööbima. Nii on taliodrad kohati nakatunud võrklaiksusesse. Eelkõige on talioder taliteraviljadest haigustele kõige vastuvõtlikum. Talinisude puhul saab märavaks külviaeg ning oluline on ka sordi vastuvõtlikkus erinevatele haigustele. Sageli sõltub haigustekitajate hulk harimisviisist. Kui taimejäänused on mulla pinnal (otsekülv, minimeeritud harimine) on haigustekitajatel soodsad nakatumis- ja talvitumis-võimalused. Probleemsemad taimehaigused minimeeritud harimisel on kõrreliste harilik juuremädanik (Cochliobolus sativus), kõrreliste juuremädanik (Gaemannumyces graminis), võrklaiksus odral (Pyrenophora teres), äärislaiksus (Rhynchosporium secalis) ja DTR e nisu-pruunlaiksus (Drechslera tritici repentis). Üldjuhul hoiab puhitud seemnete külvamine esmase haiguse ära, eelkõige nende haiguste eest, mis saavad alguse seemne seest, -pinnalt või mullast.


Kui teravili on haigustesse nakatunud juba sügisel, tuleb pritsimise teha esimesel võimalusel, kuna sellega hoitakse ära taime nõrgestamine haiguste tõttu ning taimed peavad talvele paremini vastu. Praktika on näidanud, et pika sügise korral on olnud fungitsiididega pritsimisest abi, pritsitud taimik tuleb lume alt välja rohelisemana, seega terve ja tugevana. Kui pikaks tänavu sügis kujuneb näitab aeg.

Milliseid fungitsiide kasutada?

Vahetult enne külmade tulekut pritsitud fungitsiid on jätnud talinisu ellu (pildil tagapool), osa põldu jäi vihma tõttu pritsimata, kevad 2022.a. Sügiseseks pritsimiseks sobivad mitmed fungitsiidid, mis tõrjuvad erinevaid laiksusi ja juuremädanikke- fusarioose. Sügisesel pritsimisel kasutatakse üldjuhul veerandnorme, kuna taimik on väike ja toimeainet pole palju vaja. Arvestada tuleb, et mida lopsakam on taim, seda suuremat fungitsiidi normi peab kasutama, et toimeaine püsiks taimes. Fungitsiidid, mis sisaldavad protiokonasooli on efektiivsed juuremädanike, pruunlaiksuse, lumiseene, silmlaiksuse jt vastu, näiteks on tooted Input, Input Triple, Ascra Xpro, Siltra Xpro, Variano Xpro, Balaya, Revytrex, Priaxor ja Curbatur. Samuti tebukonasool on toimeaine, mis mõjub efektiivselt juuremädanike, lumiseene ja teiste haiguste vastu nt Orius 250 EW. Silmlaiksuse vastu tebukonasoolil siiski mõju pole. Efektiivsed juuremädanike vastu on ka metkonasooli toimeainega tooted nagu Juventus 90 ja Artina EC, kuid tüfuloosi vastu tuleks segada erinevate toimemehhanismidega tooteid. 

Eelpool mainitud toodetes on sageli asoolid segus strobiluriini või SDHI fungitsiididega (nt. Variano Xpro, Ascra Xpro, Siltra Xpro, Revitrex, Balaya jt), mis annavad hea aluse mitmesuguste taimehaiguse ravimisel haiguse suure surve korral. Vastavalt märgistusele tohib kasutada neid tooteid võrsumise lõpust kõrsumise algusest, kuid hea tõrje saavutamiseks eelistada pritsimist esimeste haigustunnuste ilmumisel.

Kindlasti tasub vaadata oma laojäägid üle, ehk leidub seal sobivaid tooteid, mida sügisel kasutada. Soovitame jälgida fungitsiidi valikul, et puhtimispreparaadis sisalduvad toimeained ei kattuks sügisel kasutatava fungitsiidi toimeainetega. Teatavasti ühe ja sama toimeaine kasutamisel suureneb oht resistentsuse tekkele ja seega mõju võib jääda loodetust kesisemaks.

Teraviljade toiteainetevajadusest

Hästi võrsunud talinisu, sügis 2022.a.Lisaks teraviljade sügisesele umbrohutõrjele antakse ka neile lisaväetisi, eelkõige talve ja külmakindluse tõstmiseks. Hea talvitumise eeldus on tugev taimik. Külvi alla antud kompleksväetis tagab tavaliselt põhitoiteelementide vajaduse. Taimede talve- ja külmakindluse tõstmise seisukohalt on olulised elemendid kaalium ja fosfor. Juhul kui põhiväetisega ei saanud taimed piisavalt kaaliumi ja fosfori on võimalik kasutada vastavaid leheväetisi.

Kaaliumi ja fosforirikkad leheväetised:
Yara Tera Krista K Plus (N 137 k/kg, K 463 g/kg) ja YaraVita Safe K (K 415 g/l, N 45 g/l), keskmine kulunorm 2-4 l/ha.
Yara Tera MKP (P 226,7g/kg, K282,2g/kg,), väetis ei sisalda lämmastikku, seega võib kasvu ergutamiseks lisada lämmastikku sisaldavaid leheväetisi, soovitatav kulunorm 2,0 kg/ha.

Pagisegudesse sobivad ka erinevad pulbrilised veeslahustuvad leheväetised nagu nt Yara Tera Kristalon Plus 20-20-20, mis sisaldab lämmastikku NH2 kujul, seetõttu on see eriti sobiv taimede stimuleerimiseks. Samuti on sobivad kõrgema kaaliumiga Yara Tera Kristalon Red 12-12-36 või kõrgema fosforiga Yara Tera Kristalon Yellow 13-40-13, soovituslik kulunorm YaraTera väetistel on 2,0-5,0 kg/ha.

Mikroelementide vajadus oleneb suurel määral taime liigist ja nende omastatavusest mullas. Sõnnikut või läga andes võib mikroelementide vajadus olla oluliselt väiksem. Toiteelementide omastavust mõjutab nii mulla pH, huumus, lõimis, niiskus, toiteelementide omavahelised suhted, ilmastik jne.

Seega võib mullas olla taime toiteelemente küllaldaselt, kuid see ei taga veel nende kättesaadavust taimedele. Näiteks kõrge kaltsiumiga muldades (kõrge pH) võib puudus tekkida just Mg, B, Mn, Fe, Cu ja Zn.

VasepuudusVasepuudusel viljade oraste otsad koltuvad, kuivavad ja keerduvad, alumine lehelaba jääb roheliseks. Soojade ilmade puhul ilmnevad vaegustunnused mõni nädal pärast tõusmete ilmumist, jahedate ilmade puhul hiljem. Vasepuudusel võib teravili hakata tugevasti võrsuma, kuid võrsetel ei arene pead. Vask taimedes eriti ei liigu ning seetõttu ilmnevad esimesed tunnused noorematel lehtedel. Kõige intensiivsem vase vastuvõtt taimesse toimub teravilja arengu algfaasis alates orasest kuni võrsumiseni. Sõnniku kasutamisega tagatakse tavaliselt põllukultuuri vase vajaduse rahuldamine.

Mangaanipuudus teraviljal, tumerohelised taimed tihendatud kohtades.Mangaanipuudust esineb eelkõige karbonaatsetel ja tugevasti lubjatud huumusrikastel muldadel. Mangaan on üks taime kasvu piiravamaid mikroelemente. Teraviljad on selle suhtes eriti tundlikud. Kaer ja oder on kõige tundlikumad, neile järgnevad nisu, tritikale ja rukis. Mangaan suurendab taimede haiguskindlust, samuti tugevdab talvekindlust. Mangaanipuudusel on lehtedel kahvatukollased viirud või täpid leheroodude vahel, võivad areneda pruunid (nekrootilised) täpid, esimesed puudustunnused on näha noortel lehtedel. Taimik on nõrk ning põld laiguline, traktorijäljed on tavaliselt rohelisemad, mulla tihendumise tõttu.


Tsingipuudus taliteraviljal.Tsingipuudus on muutunud aina suuremaks probleemiks nisu ja maisi kasvatamisel. Tsingi omastamine oleneb taimedel eelkõige toitekeskkonna pH-st ja fosforisisaldusest. Puudust suurendab lupjamine. Tsink võib koguneda mulda sõnniku intensiivse kasutamisega. Tsink suurendab taimede haiguskindlust. Tsink on taimes enam-vähem liikuv, mis tähendab, et puudustunnused on näha nii taime noortel kui vanadel osadel. Tsingipuudusel kahvatud-kollased viirud ilmuvad keskroo mõlemale küljele, millele järgnevad nekrootilised plekid. Lehed võivad ülespoole koolduda või kortsuda.

Visuaalselt me sageli taimedel toiteelementidest põhjustatud puudustunnuseid ei näe, kuna see on varjatud kujul. Alles väga tugeva puuduse korral võivad esineda haiguslikud nähud. Enamasti nad on nähtavad kas kloroosidena või nekroosidena ning sageli on siis põhjuseks mitme toiteelemendi puudus.

Kuna mikroelementide puudust esineb taimedes sageli varjatud kujul on selle vältimiseks hea anda erinevaid kompleksmikroväetisi. Lisaks võib kasutada aminohapetega tooteid. Aminohapped on looduslikud orgaanilised abiained, mis soodustavad toiteelementide paremat imendumist ja ümberpaikemist taimes.

Mullaanalüüs annab vajaliku teabe mulla mineraalsest koostisest ja enamusel on tulemused enda põllu kohta teada, sel juhul saab kasutada konkreetse puuduse vältimiseks spetsiaalseid konkreetset elementi sisaldavaid tooteid.

Mikroelemente sisaldavad leheväetised:
YaraVita Mancozin (Cu 110 g/l, Mn 330 g/l, Zn 84 g/l), soovituslik kulunorm 1,0-1,5 l/ha.
YaraVita Starphos CMZ (P 87 g/l, Cu 10 g/l, Mn 45 g/l, Zn 45 g/l), kulunorm 2,0-3,0 l/ha.
YaraVita Gramitrel (N 64 g/l, Mg 150,7 g/l, Cu 50 g/l, Mn 150 g/l, Zn 80 g/l), kasutada sügisel kulunormiga 1,0-2,0 l/ha
YaraVita Universal Bio (N 100 g/l, P 17,4 g/l, K 58,1 g/l, B 0,2 g/l, Cu 1 g/l, Zn 0,7 g/l, Mn 1,3 g/l, Mo 0,03 g/l), kasutada sügisel kulunormiga 2,0-3,0 l/ha

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI agronoom