Olukorrast põllul ja herne ning põldoa umbrohutõrje

Seoses kuiva ja kuuma perioodiga on putukad väga aktiivsed. Kindlasti tuleb kontrollida herne ja oapõldudel hernekärsakate arvukust. Lisaks kontrollida suvirapsil maakirpude rünnet. Loe lähemalt: SIIT.

Suviteravilja orasel hüpikpoilased!

Hüpikpoilase tõuk juurekaelal 10.07. 20 Foto: T.AnnukLisaks on arvukalt teraviljadel kahjureid. Suviteraviljadel (odral, nisul) ja ka maisil toituvad aktiivselt erinevate hüpikpoilaste perekondade (rohuhüpikute - Chaetocnema spp. ja maakirpude Phyllotreta spp.) liigid. Putukad närivad lehtedesse pikitriipe ning kohati on tekitanud juba suurt kahju. Erinevalt maakirpudest toituvad rohuhüpikute perekonna vastsed teraviljade kõrtes. Rohuhüpikute tõugud hävitavad võrseid, närides taimel läbi alumisi kõrresõlmi, samuti kahjustavad võrse alusel. Visuaalselt on sarnane kahjustuspilt rootsi kärbse poolt tekitatud kahjustusele – võrse keskmine leht närbub. Hiljem asustatud taimedel tekib hädaküpsus. Sama kahjurit leidsin 2020. aastal, kus kohati, eelkõige põuakartlikumates kohtades, olid kahjustused suured ning põllule tekkisid heledad laigud nagu oleks põud kahjustanud, tegelikult lähemal uurimisel selgus, et kõrtes olid tõugud sees.
Rohuhüpikud - sinised mardikad odra orasel 19.05.2024 Foto: T. Annuk
Seega ei kahjusta teraviljade lehti täna mitte ainult suviteraviljadel levinud kõrsvilja-maakirp (Phyllotreta vittula) vaid ka rohuhüpikud. Kuivad ja soojad tingimused soodustavad nende liikide arvukust. Täna teevad putukad küpsussööma (toitumine enne munemist) ja on tõenäoline, et veel suviteraviljadele pole munetud, seega tasub jälgida põlde ning vaadata lähemalt, kes kahjustab. Rohuhüpikute perekonna liigi esindaja on tumesinine ja 2,2-2,8 mm pikkune. Kõrsvilja-maakirbul on kattetiival kollane pikitriip. Kindlasti võib olla ka teisi liike, kuid need on täna põhilised.

Kõrsvilja-maakirp, kattetiival kolane triip Foto: T. AnnukRohuhüpituktele seni tõrjekriteeriumit välja töötatud ei ole, kuna tegemist on uue kahjuriga meie põldudel. Kuna nad kuuluvad samasse sugukonda maakirpudega võime tõrjekriteeriumi täna ühildada. Sest väga raske on kindlaks teha, milline liik täpselt kahjustab. Maakirpude tõrjekriteerium: insektitsiididega pritsida, kui tõusmete faasis 1 m² kohta on 20-25 mardikat või 20-25% lehtedest on kahjustatud.
Tõrjeks sobivad tooted: Evure ja Mavrik, kulunorm 0,15-0,2 l/ha, Decis Mega 0,15 l/ha, Matrix 0,15 l/ha.

Ripslased

Samuti on taliteraviljades, eelkõige rukkis, arvukalt ripslasi. Ripslased imevad lehetuppedest või neis arenevatest pööristest taimemahla. Kahjustuse tulemusel muutuvad kahjustatud kohad valkjaks, pähikud kuivavad, terad on kõlujad või neid ei arenegi. Kahjustuse tagajärjel tekib kõrrelistel valgepähiksus. Kahjustust on kerge segi ajada külmakahjustusega.


Ripslased viljapeas Tõrjekriteerium: ripslaste esinemine 20–30 (50)% võrsetel. Keemiline tõrje on sama, mis lehetäide puhul. Vajalik on väga põhjalik vaatlemine, kuna putukad on väga väikesed ning raskesti märgatavad. Pritsimist võib rakendada, kui enne õitsemist on arvukus ületanud tõrjekriteeriumi. Pritsimist ei peaks enam tegema piimküpsuse faasis, kuna kahjustused on juba tehtud. Varajases teraviljade kasvufaasis, kui viljapea pole veel lehetupest väljunud saab ripslast tõrjuda ainult süsteemsete toodetega. Eriloa alusel on lubatud kasutada toodet Carnadin Extra, hiljem sobivad arvukuse mahasurumiseks ka kontaktse toimega tooted nagu näiteks Decis Mega/Matrix 0,15 l/ha, Karate Zeon 0,15-0,2 l/ha, Kaiso 50 EG 0,15 kg/ha, Evure/Mavrik 0,15-0,2 l/ha.

Herne ja põldoa umbrohutõrje

Tänaseks on herne ja põldoa külvid enamasti tärganud ning sellega seoses ka mullaherbitsiidide kasutamise aeg ümber. Kuiv periood ei ole soosinud mullaherbitsiidide kasutamist, sest need tooted toimivad efektiivselt vaid piisava mullaniiskuse juures. Millised võimalused on umbrohutõrjeks peale kultuuride tärkamist, on praegu viimane aeg üle korrata.

Herne umbrohutõrje, peale tärkamist:

• Hernes tärganud ja ka umbrohud tärkavad.Corum (imasamoks 22,4 g/l, bentasoon 480 g/l), kulunorm 0,625-1,25 l/ha + Dash, hernel alates esimesest lehepaarist kuni varsumise lõpuni.
• Basagran 480 (bentasoon 480 g/l), kulunorm 1,0-2,0 l/ha, hernes 3-5 cm kõrgune
• Benta 480 SL (bentasoon 480 g/l), kulunorm 1,0 l/ha, pritsida umbrohu esimeste idulehtede faasis.
• Nufarm MCPA 750 (MCPA 750 g/l), kulunorm 0,7-0,9 l/ha, kui hernes on 3-6 lehe faasis.
• Stomp CS (pendimetaliin 455 g/l), kulunorm 1,0-2,2 l/ha. Segamisel kasutada nt Stomp CS 1,0-1,5 l/ha + MCPA 0,3 l/ha, kui hernes on 3-8 cm kõrgune.

Põldoa umbrohutõrje, pärast tärkamist

• Faas 11. Põldoal esimene leht avanenud.Corum (imasamoks 22,4 g/l bentasoon 480 g/l), kulunorm 0,625-1,25 l/ha+ Dash, alates teise kahetise pärislehe avanemisest kuni kuni viienda kõrvalvõrse tekkimiseni.
• Stomp CS (pendimetaliin 455 g/l) 1,0-1,45 l/ha, kohe pärast tärkamist
• Basagran 480 (bentasoon 480 g/l) 2,0-3,0 l/ha, kuni 3. pärisleheni.

Tooteid saab vastavalt soovitud umbrohutõrjespektrile omavahel kombineerida.

Olulised tähelepanekud toodete kasutamisel
Umbrohud idulehtede ja esimeste pärislehtede faasis, hea aeg teha tõrjet Corumiga.

Corum´it (imasamoks 22,4 g/l, bentasoon 480 g/l) on lubatud kasutada hernel ja põldoal tärkamisjärgselt. Corum mõjub paljudele kaheidulehelistele umbrohtudele, eriti hästi tõrjub ristõielisi umbrohtusid nagu harilik hiirekõrv, põldsinep, põld litterhein ja raps, samuti valge hanemalts, verev iminõges, roomav madar, kesalill ja vesihein. Põldkannikesele mõõdukas mõju. Kasutatakse kas ühekordse või jagatud pritsimisena. Jagatud pritsimise korral peab töötlemiste vahe olema 1‒2 nädalat. Corum’i paagisegusse tuleb efektiivse tõrjetulemuse saavutamiseks alati lisada märgaja Dash 1:1 kulunormiga. Parima tulemuse saavutamiseks kasuta ühekordset pritsimist kulunormiga 1,25 l/ha Corum + 1,25 l/ha Dach ja umbrohud on maksimaalselt 2 pärislehe faasis. Corum on segatav insektitsiidide, leheväetiste ja teatud kõrreliste tõrje herbitsiididega.
Stomp CS kasutamisel peale herne ja oa tärkamist peavad olema umbrohud väikesed.
Stomp SC saab kasutada põldoal ja hernel preparaati nii tärkamiseelselt kui järgselt. Eelkõige toimib paremini mullaherbitsiidina tärkamiseelselt. Stomp SC’i võib kasutada mõlemal kultuuril kuni 3 lehe faasini, hilisemal kasutamisel võib see kultuuri kahjustada. Oluline on jälgida umbrohtude kasvufaasi. Peale tärkamist on mõistlik kasutada segus, ainult lehe kaudu toimiva Basagran 480-ga.

Basagran 480 (bentasoon 480) võib kasutada ainult tärganud umbrohu tõrjeks, kuna ta on kontaktne ja mullakaudne mõju umbrohtudele puudub. Samuti ei tohiks ära ehmatada, et mõju umbrohtudele avaldub suhteliselt aeglaselt. Ei ole soovitav lisada märgajat. Basagran 480 ei ole lubatud segada kõrreliste umbrohtude tõrjeks mõeldud preparaatidega. Teiste preparaatidega võib 7 päeva pärast pritsida. Basagran’i kasutatakse hernel, kui see on 3-8 cm kõrgune ja põldoal 2. pärislehe faasis.

Basagraniga segu kasutada kui põllul on kummelit, kesalille, roomavat madarat e. virna, harilikku punandit ja konnatatart. Suuremat kulunormi kasutage siis, kui umbrohud on suured, põllu umbrohtumus suur või pritsimistingimused halvad (kuiv või madal temperatuur).
Segamine tärkamisjärgselt:
• Hernes: Basagran 480 1,0-2,0 l/ha + Stomp CS 1,0-2,0 l/ha.
• Põlduba: Basagran 480 1,0-2,0 l/ha + Stomp CS 1,0 l/ha.

Benta 480 SL (bentasoon 480), lubatud ainult hernele, pritsida umbrohtude idulehtede faasis. Jaotatud pritsimise korral 0.4 l/ha+0,5 l/ha, intervall 7-10 päeva. Erinevalt Basagran 480 on Benta 480 SL vesilahus, millele tuleb kasutamisel lisada märgaja. Kuna registreeritud kulunormid on madalad, jälgi, et pritsimisaegne öine õhutemperatuur ei langeks alla 7-8°C. Mitte pritsida vihma ajal ega ka siis, kui umbrohi on kastemärg. Pilves ja külm ilm vähendab Benta 480 SL mõju. Mitte pritsida öökülma ohu korral.

Kui umbrohud on idulehtede faasis on sobiv aeg kasutada MCPA-d.Nufarm MCPA 750 miinuseks on muidugi see, et ta ei tõrju kesalille, mis sageli koristamisel on probleemiks. Mitte kasutada oal, kuna uba ei talu üldse MCPA’d ja hävib! Hernel on kulunorm 0,7-0,9 l/ha, kasutades 3.-6. lehe faasis. Soovitame kasutada väiksemat lubatud kulunormi, kuna hernes tõmbub maksimum normi juures üsna kõveraks ja võib tekkida kasvuseisak, isegi kuni kaks nädalat.

MCPA on hästi segatav Stomp SC-ga, seega vajadusel saate laiendada umbrohtude tõrjespektrit ning vähendada toodete kulunorme, kasutada kui hernes on 3-8 cm kõrgune. Segu hävitab hästi valget hanemaltsa, erilehist linnurohtu, kannikesi, kõrvikuid, litterheina, hiirekõrva, põldsinepit, iminõgest, mailasi jt, kuid ei tõrju kesalille. Kasutamine: Stomp SC 1,0 l/ha + MCPA 0,3 l/ha,

Kõrreliste umbrohtude tõrjeks on põldoal ja hernel lubatud kasutada tooteid Leopard, Agil 100 EC, Zetrola ja Targa Super.

Kasutage taimekaitsevahendeid ohutult. Enne kasutamist lugege alati läbi märgistus ja tootekirjeldus!

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI, taimekasvatusspetsialist
22.05.2024