Talinisu sordivõrdluskatse Essi Agro OÜ-s, 2020.a.
Tänavune talinisu sordivõrdluskatse rajati 2019.aasta sügisel viljandi maakonda Kõo valda Essi Agro OÜ põldudele Tõnis Riisk käe all. Talinisu sordivõrdluskatses olid kuus sorti: ´Bosporus´, ´Bohemia´, ´KWS Emil´, ´Julie´, ´Edvins´ ja ´Talsis´. Katsevariantide suurus oli 0,72 ha, seega usaldatav pind võrdlemaks erinevaid sorte. Katsepõld koristati 17.08.2020 ja nüüd on aeg kokkuvõtete tegemiseks.
Sügisesed tööd
Sordivõrdluskatse koristamine Essi Agro OÜ-s. 2020.a.Väetamine ja taimekaitseTalinisud külvati Horcsh Pronto külvikuga 14.09.2019 külvisenormiga 400 id tera m2, Koos külviga anti seemne juurde NPK 18-9-9 100 kg/ha. Eelviljana kasvatati põllul põldhernest. Lisaks anti enne külvi kaaliumkloriidi (MOP) 100 kg/ha, mis sisaldab 60% kaaliumi ja monoammooniumfosfaati (MAP-) (12-52-0) 100 kg/ha ja kaalium on taime kasvu ja kvaliteedi tagamiseks hädavajalik, lisaks mängib ta olulist rolli valkude ja suhkrute tootmisel. Samuti kaitseb külma eest, säilitades taimede veesisalduse, mis omakorda on kasulik fotosünteesile, kuna lehed säilitavad oma kuju/elujõu. Fosfor soodustab kultuuri paremat arengut, soodustades juurestiku arengut, selleläbi suureneb talvekindlus ja paraneb saagikus. Kokku anti talinisudele 30 kg/ha lämmastikku, 26,1 kg/ha fosforit ja 57,3 kg/ha kaaliumit. Kuna põhielemente said taimed piisavalt olid nad hästi ettevalmistatud talveks.
Sügisel kasutati umbrohutõrjeks tooteid Legacy 500 SC, kulunormiga 0,15 l/ha + TBM 75 WG kulunrmiga 12,5 g/ha. Neid tooteid on hea kasutada, kui kõrrelised umbrohud pole põllul probleemiks. Kuna eelviljaks oli hernes, siis Legacy 500 SC soolotootena herne varist ei tõrju ja seetõttu oli vajalik kasutada juurde TBM 75 WG -d. Selline paagisegu on abiks pika sügise ja kõrge umbrohufooni korral, mis ei lase umbrohtudel uuesti kasvama hakata, kuna Legacy 500 SC annab pikaajalise mulla mõju ning TBM 75 WG tõjub juba tärganud suuremaid umbrohtusid sh liblikõielisi. Umbrohutõrje tehti 20.09.2019.a.
Kevad põllul
Väetamine ja taimekaitse
Talinisu ´Talsis´, 2020.a.Kevadel esimesel võimalusel 30.03 anti esimene pealtväetis YaraBela Axan 27+4S, kulunormiga 365 kg/ha (N 108). Kuna aprill oli jahe sellega seoses taimede kasv aeglane ning lämmastiku omastamine järk-järguline, anti teine pealtväetis ligi kuu aega hiljem (29.04.20). Kasutati samuti YaraBela Axan 27+4S (N 27), kulunormiga 135 kg/haKolmas lämmastikuga pealtväetamine toimus mai teisel nädalal (12.05.2020), selleks kasutati ASN 26-13 kulunormiga 100 kg/ha. Viimasel väetamisel kasutati ka sensori abi ja jälgiti, et taimed saaksid kokku 161 kg/ha lämmastikku.
Kuna sügisel sai umbrohutõrje tehtud, ei olnud vaja kevadel sellega kiirustada. Umbrohutõrje tehti 8. mail ning selleks kasutati Zypar 0,5 +Calibre 50 SX 25 g/ha + märgaja segu. Umbrohutõrjevahenditele lisati taimede võrsumise soodustamiseks, kasvureguleerimiseks ja lamandumise vältimiseks Moddus Start 0,125 l/ha ja CCC 0,5 l/ha.
Teistkordne kasvureguleerimine tehti kultuuri 1-2 kõrresõlme ajal 16.05, milleks kasutati Moddus 250 EC-d kulunormiga 0,25 l/ha. Kuna sel ajal olid jahukaste lööbimisse ilmad soodsad ning ka esimesed haigustunnused tihedamates pöördekohtades näha tehti paagisegu Tango Super-ga, kasutati kulunormi 0,75 l/ha.
Kuna tänavune kevad oli meil erakordselt jahe ning tuulekara tärkamine viibis, tehti tuulekaera tõrje alles mai lõpus (29.05.20).
Ohteline toidunisusort ´Edvins´, 2020.a.Teine haigusetõrje (10.06.20) kaitsmaks lipulehte erinevate lehehaiguste eest tehti Ascra Xpro-ga, kulunormiga 1,0 l/ha. Kasutati täisnormi, et saada võimalikku pikka kaitset ka hiljem nakkuvate haiguste vastu. Taimik oli lopsakas ja tõenäosus lamandumiseks suur, seega lisati fungitsiidile juurde kasvuregulaator Terpal kulunormiga 0,333 l/ha. Samuti hoiab Terpal ära kõrte ja peade murdumise. Terpalit saab kasutada kuni viljatupe avanemiseni (kasvufaas 49), seetõttu ei olnud võimalik funfitsiidi kasutamist edasi lükata. Eesmärk oli saada ühe töökäiguga taimekaitsetööd ära teha. Pealegi pole tavaliselt talinisul fusarioosi nakatumise nii suurt riski kuna eelvili ning mullaharimisviis vähendas oluliselt riski. Paagisegusse lisati ka boor kulunormiga 0,333 l/ha. Viimaste toodete kulunormid kujunesid välja vastavalt pakendi ning pritsipaagi suurusele.
