Herne ja oa puhtimine

Herne ja oa seemnete puhtimine pole meil veel nii levinud, kuid sellele tasuks mõelda, et kui Teil on laigulised külviseemned.
Ühtlaselt kollane haigusvaba herne seeme.Ilma analüüse tegemata on raske öelda, millised haigusteitajad seemne pinnal on ülekaalus, kuid tõenäoliselt esinevad seal erinevate laikpõletike (Mycosphaerella pinodes sün. Ascochyta pinodes, Ascochyta pinodella (sün. Phoma medicaginis var. pinodella), Ascochyta pisi, Ascochyta boltshauseri, A. fabae jt) tekitajad. Erinevate patogeenide poolt põhjustatud laikpõletike tunnused on suhteliselt sarnased, mistõttu diagnoosimine on keeruline, kuigi erinevused siiski on. Siinkohal neid ei hakka välja tooma.

Laikpõletiku puhul on seemnetel ümmargused või piklikud, algul pruunid ja hiljem keskelt heledad laigud. Haigusetekitajad säilivad seemnetes 5-10 aastat, taimejäänustel kuni 1 aasta.

Laikpõletiku nakkus hernel.Taime maapealsete osade nakatumist soodustab suur õhuniiskus (90-100 %) ja temperatuur +15°C– +20°C. Seente lülieosed levivad tuule ja veepiiskade abil. Nakkus on ohtlik just tõusmejärgus, kus haigus võib üle minna varrelt kasvukuhikule ja põhjustada taime hukkumist, juure mädanemise tagajärjel. Samal ajal juuremädanik võib välja kujuneda juba õhutemperatuuril +6°C – +8 °C ja siin on peamisteks kahjustajaiks Phoma medicaginis var pinodella seened.

Herne ja põldoa lehtedele, vartele, kauntele ja seemnetele tekivad ümmargused või piklikud, algul pruunid ja hiljem keskelt heledamad tumepruuni servaga laigud. Laikudel väikesed tumepruunid täpid on seene viljakehad. Vartele tekivad pruunid laigud ja triibud, alumises varreosas võivad tekkida haavandid.

Majanduslik tähtsus ja levik. Haigus levib kõikjal Euroopas ja ka teistes liblikõieliste kasvatuspiirkondades mujal maailmas. Haigus mõjutab taime kasvu ning kaunade arvu, suure kahjustuse korral võib väheneda saagikus kuni 40%. Eestis on täheldatud laikpõletikku nakatumise tõusu seoses herne- ja oakasvatuse laienemisega.
Herne laikpõletik
Seemnete puhtimine on üks võimalusi vähendada laikpõletikku nakatumist. Lisaks on tähtsal kohal külvikord, sordi valik, külvisügavus, seemne kvaliteet. Haigust saab kontrollida ka kasvuaegselt fungitsiidide kasutamisega. Siiski fungitsiidide kasutamine hernel on majanduslikult õigustatud siis kui pooled lehed taime alumisest kolmandikust on nakatunud ning haigus levib keskele, samal ajal lubab ilmaprognoos vihma ning kõrget õhuniiskust ning on oodata kõrget saaki. Niisketes tingimustes võib laikpõletikku nakatumise korral alaneda saagikus keskmiselt 10-50 %.

Herne ebajahukaste (Peronospora viciae f.sp. pisi)

Herne ebajahukaste, tugev nakkus abilehtedel.Haigus on levinud kogu Euroopas ning mujal maailmas kõikide herneksvatuspiirkondades. Haigustekitaja nakatab erinevaid liblikõieliste liike. Haiguse tugeva nakatumise korral võib saagikadu ulatuda 15-25 %-ni, mõningatel juhtudel isegi kuni 75%. Eestis on hernekasvatuse laienemisel järjest suurem probleem.

Herne ebajahukaste.Esmase nakkuse allikaks on nakatunud seemned ning taimejäänused talvituvate ospooridena (paksukestalised püsieosed). Haigust võib leida kahes vormis hajus ja lokaalne. Hajus nakkus tuleb otseselt mullast ja taimejäänustelt, lokaalne toimub lülieostega taimelt taimele. Lokaalne infektsioon ilmub lehtedel, abilehtedel ja tupplehtedel kollakate või pruunide laikudena. Laigude alumisel küljel moodustub hallikasvioletne lülieoskandjatest koosnev paks viltjas kirme. Ubadel nakatunud kude muutub värvusetuks ja seejärel areneb tumepruun varjund. Hajusnakkuse korral kogu taim deformeerub, muutub kääbusjaks ja kõverdunuks ning on üleni halli kirmega kaetud. Tavaliselt sellised taimed kuivavad ja ei anna kaunu.
Niisked ja jahedad kuni + 18 °C temperatuuriga ilmad ning külmad ja kastesed ööd soodustavad ebajahukaste arengut.


Vältimine ja tõrje. Kasutage haigusvaba seemet, kasvatage haiguskindlamaid sorte. Seemne puhtimine (vähemalt 10 päeva enne külvi) aitab oluliselt vähendada esmast nakkust, mis on ju ka eelduseks lokaalse nakkuse vähenemisele. Kuigi hilisemad nakkused võivad kasvuaegselt areneda on need harva sama ohtlikud kui esmased infektsioonid, mis võivad taimed juba enne õitsemist tappa. Lisage külvikorda mitteliblikõielisi kultuure.

Millega puhtida põlduba ja hernest?

Maxim 025 FS (25 g/l fludioksoniil) on kontaktse toimega puhtimispreparaat, mis kaitseb seemneid ja idusid seemnetega ning mullas levivate haigustekitajate eest. Omab järelmõju seemnetes ja tõusmetes. Kulunorm põldoal ja hernel 2,0 l/t.

Puhtimiseks võib kasutada ka bakterpreparaate, mis kiirendavad taimede kasvu, hoiavad taimed tugevamad ja seeläbi haigustesse nakatumise oht väheneb. Mügarbakterid kuuluvad Rhizobium`i perekonda. Mügarbakterid on valivad peremeestaime suhtes, seetõttu on nad väga spetsiifilised. Näiteks Rhizobium leguminosum on herne, viki, põldoa ja läätse mügarbakter.

Mügarbakterid peavad olema võimelised tungima taime juurtesse, paljunema seal ja tekitama mügaraid. Mullas leidub nii efektiivseid kui ka mitteefektiivseid mügarbaktereid ja nende vahelisi üleminekuvorme. Liblikõieliste inokuleerimine efektiivsete mügarbakteritega intensiivistab õhulämmastiku sidumist, mitteefektiivsete korral tekivad küll mügarad, kuid lämmastiku sidumine on väike. Uute maade kasutuselevõtul liblikõieliste kasvatamiseks tuleks liblikõieliste seemned enne külvi inokuleerida spetsiifilise antud liblikõielisele omase mügarbakterpreparaadiga. Kui liblikõielised on töödeldud aktiivsete õhulämmastiku sidujatega, suureneb liblikõieliste saak ja rikastub muld vastavate bakteritega, mis on kasulik edaspidi vastavate liblikõieliste taimede külvil.

Bactolive Legumega töödeldud põlduba.Bactolive Legume on spetsiaalne kaunviljade puhtimisvahend, mis sisaldab erinevaid Rhizobium liike bioloogilise lämmastiku sidumiseks. Kulunorm 400 g/ 1 ha seemnetele.

Põldkatsete järeldused ja soovitused: kasuta Rhizobiumi inokulaadi täisnormi (400 g/ha) põldudel, kuhu ei ole külvatud kaunvilju (näit: hernes, uba) 10 aastat või mille ajalugu on teadmata, vähese orgaanilise ainega liivmuldadel ja liivsavi muldadel, vähese lämmastiku sisaldusega muldadel külvi ajal (ja madala N mineralisatsiooniga muldadel). Kulunormi 200 g/ha kõikide teiste tingimuste korral, et tagada varajane ja ühtlane noodulite moodustumine juurtel. Töölahuse valmistamine: sega 400 g toodet 0,75 l veega – lisa seemnetele ja sega korralikult.

KEVILI paljundusõigusega kollase herne sort!
Kollane hernes 'ESO'.  Varajase kuni keskmise kasvuajaga hea saagipotentsiaaliga kollane hernes. Kasvuperiood keskmiselt ca 105-110 päeva. Keskmine kuni kõrge proteiini sisaldus. Kasvukõrguselt keskmine. Tänaseks sertifitseeritud partiide idanevus 90-94%, 1000 seemne mass 288-295 g.

Teiste sortide kohta kirjeldused ja kommentaarid leiad KEVILI suviviljade seemnete hinnakirjast!


Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI
Agronoom