Seemnete puhtimine teraviljadel

Teraviljade kasvatamisel on väga oluline mõelda kultuuri ja sordi valikule, kuid veel olulisem on see, kuidas kindlustada võimalikult hea saak. Üheks võimaluseks on seemnete puhtimine.
Puhitud külvisseme.Puhtimine on parim ja ka odavam viis tõrjuda taimehaigusi. Oluline on taime kasvu algperioodil, kui taim on nõrk ning ilmastikutingimused sageli väga muutlikud, hoida taimehaigused kontrolli all.

Puhtimine aitab kaitsta seemneid mitte ainult seemnete pinnal, vaid ka selle sees olevate haigustekitajate eest. Samuti aitab puhis ära hoida taime varajases arengufaasis mulla kaudu levivate haiguste eest. Puhitud seemne külvamisel moodustub ühtlane külv, kuna taimed juurduvad paremini ja kasvavad kiiremini ning on elujõulisemad. Lisaks saame puhtimisega vähendada fungitsiididega pritsimiskordade arvu, kuna väldime nakatumist lehehaigustesse varajases kasvufaasis. Nii pannakse alus tulevasele saagile ja selle kvaliteedile. Seemnete puhtimiseks kasutatavad tooted peaksid hõlmama võimalikult laia seenhaiguste spektrit. Vaid puhitud seemnete külvamine aitab vältida teatud haiguste (kõvanõe, lendnõe, kõrrenõe, odra triiptõve, juuremädaniku) poolt tekitatavat kahju.

Millele peale puhise veel pöörata tähelepanu?

Hästi töödeldud seeme (vasakul) ja halvasti töödeldud seeme (paremal). Pange tähele toote kattuvuse erinevust (Foto: https://www.emerge.ag/).Valitud puhtimispreparaadile lisaks on oluline arvestada puhtimislahuse voolavuse, kleepuvuse ja formulatsiooniga. Väiksemate seemnete puhul on see eriti oluline. Hea voolavuse ja kleepuvusega puhtimispreparaadi kasutamisel saame tagada puhtimise ühtlikkuse. Preparaadi erinev kattuvus seemnetel põhjustab juba tärkamise ebaühtlikkuse, kuna need seemned mis preparaadiga vähem kokku puutusid, võivad nakatuda haigustesse ning mitmekordsed doosid teatud seemnetel võivad muutuda idandile toksiliseks.

Mitme erineva toimeainega puhise kasutamist võib käsitleda juba kui resistentsuse vältimise võtet, kuid teatud patogeenide vastu võib olla mõni toimeaine vähem tundlik. Seetõttu on valiku tegemisel oluline jälgida, et kasvuaegselt kasutatavad fungitsiidid ei kattuks puhises olevate toimeainetega, nii saate tagada võimalikut laia kaitse erinevate haigustekitajate poolt põhjustatud haiguste vastu.

Kindlasti tuleb arvestada, et kui Teil on seemned, mis on haigustekitajatega juba nakatunud (oma seeme, põllul leidus möödunud aastal nõgesid, fusarioosi, hiline koristus, hallitusseentega viljapead jne), valida toode, millel on tugevamad toimeained.

Celest Trio 060 FS (25 g/l difenokonasool 25 g/l, fludioksoniil 10 g/l, tebukonasool) on kontaktse ja süsteemse toimega puhtimisvahend nii tali kui suviteraviljadele. Kulunorm suvinisul ja odral 1,5-2,0 l/t, kaeral 1,5 l/t.

Vibrance Duo (sedaksaan 25 g/l, fludioksoniil 25 g/l) on kontaktse, süsteemse ja profülaktilise toimega, lubatud kasutada suvi- ja talinisul, rukkil ning suvi- ja talitritikalel. Kulunorm suvinisul ja suvitritikalel 1,5-2,0 l/t seemnetele. Töölahuse kogus peaks olema 6-10 l/t seemnete kohta. Töölahuse valmistamiseks lahustada toote kulunorm 1 tonni seemnete kohta 4-8 l veega.

Vibrance Pro (sedaksaan 25 g/l, fludioksoniil 25 g/l, tritikonasool 20 g/l) Kontaktse ja süsteemse toimega lubatud kasutada suvi-, tali- ja speltanisul, suvi- ja taliodral, kaeral, talirukkil ja talitritikalel. Kulunorm kõikidel kultuuridel va kaeral 1,5-2,0 l/t seemnetele. Kaeral kulunorm 1,5 l/ha. Töölahuse valmistamiseks lahustada toote kulunorm 1 tonni seemnete kohta 4-8 l veega.

Bariton Super (tebukonasool 10 g/l, protiokonasool 50 g/l, fludioksoniil 37,5 g/l) tõrjeks tali- ja suvinisul, tali- ja suviodral, talirukkil ning tali- ja suvitritikalel. Kulunorm 1,0 l/t, Valmista puhtimislahus segades preparaati veega nii, et töölahuse kulu oleks 6-10 l/t seemnete kohta, st 5-9 l/t vett + Bariton Super 1,0 l/t.

Kinto Plus (fluksapüroksaad 33,3 g/l, fludioksoniil 33,3 g/l, tritikonasool 33,3 g/l) on kontaktse ja süsteemse toimega puhtimisvahend nii tali kui suviteraviljadele. Kulunorm taliteraviljadel 1,2-1,5 l/t, suvinisul ja odral 1,5 l/t.

Redigo Pro (protiokonasool 150 g/l, tebukonasool 20 g/l) on süsteemne puhtimisvahend  nii suvi kui taliteraviljadele. Suvitritikale kulunorm 0,667 l/t, suvinisu, suvioder ja kaer, kulunorm 0,5-0,667 l/t, kõrgemat normi kasutada juuremädanike vastu. Valmistada puhtimislahus, segades preparaati veega nii, et töölahuse kulu oleks vähemalt 2-10 l ühe tonni seemnete kohta, st 1,5-9,3 l vett + 0,5-0,67 l Redigo Pro/ 1 t seemnetele töölahuse kulu oleks vähemalt 2-10 l ühe tonni seemnete kohta, st 1,5-9,3 l vett + 0,5-0,67 l Redigo Pro/ 1 t seemnetele.

Difend Extra FS (difenokonasool 25 g/l, fludioksoniil 25 g/l) Süsteemne kui kontaktne puhtimisvahend nii suvi kui ka taliviljadele. Toode on efektiivne Fusariumi perekonna seente vastu ja vähendab juurekaela haiguste arengut. Lubatud kasutada kõikidel teraviljadel. Kulunorm 2,0 l/t.

Lisaained puhtimispreparaatidele

Keemilistele puhistele lisatakse sageli mitmeid väetisi ja biostimulaatoreid. Lisaainete ülesanne on soodustada idanemisvõimet, ergutada juurte kasvu ning tagada taimedele tugevam juurestik. Nii paraneb taimedel eelkõige varajases faasis toiteainete omastamine, veega varustatus ning nad suudavad paremini ebasoodsatele keskkonnatingimustele vastu pidada. Tulemuseks on ainevahetuse paranemine, suureneb antioksüdantide hulk ning klorofülli tootmine, selle läbi paraneb saak ning saagi kvaliteet. Pikaajalised katsed näitavad, et igal aastal ei anna lisaainete lisamine positiivseid tulemusi. Alati on võimalus katsetada ja proovida.

YaraVita STARPHOS CMZ on uus Yara vedel leheväetis, mis on mõeldud nii lehtede pealt väetamiseks kui puhtimiseks, sisaldab lisaks fosforile (P) ka vaske (Cu), mangaani (Mn) ja tsinki (Zn), mis tugevdavad ja parandavad taimede fotosünteesi võimet. Cu, Mn ja Zn on vaja ka proteiinide ja õlide moodustamiseks. Aitab kaitsta taimerakke kahjulike ühendite eest, mis tekivad taimede stressi korral, näiteks põua või külma tõttu. Seguneb hästi enamiku taimekaitsevahenditega, kuid mitte fenoksühapetel põhinevate ainetega (nt. MCPA) (vaata ka www.tankmix.com). Puhtimisel kasutades on kulunormiks 3,0 l/ha.

Vaata katsetulemusi siit: Puhtimiskatsed YaraVita StarPhos CMZ, 2020.a.

Max Proliin, sisaldab 99,5% L-α aminohapet proliin, mis on ühest 20st peamisest aminohappest, mis moodustab valke. Valgud osalevad kõikides bioloogilistes protsessides. Proliini kasutamine ergutab narmasjuurte arengut ja klorofülli moodustumist. Reguleerib taimede veerežiimi, mis aitab taimedel kergemini taluda ebasoodsaid tingimusi ning kiiremini taastuda. Kulunorm 5 g/t.

Siinkohal tooksin eraldi välja Kevili esindusõigusega sordid, et nendele rohkem tähelepanu pöörata.

Suvioder ''AVALON'. Sööda- ja õlleodra sort. Keskvalmiv 2-realine oder. Suure saagipotentsiaali ja suure 1000 seemne massiga. Kasvukõrgus keskmiselt 74 cm, hea seisukindlusega. Mahukaal 2017 ja 2018.a majanduskatsetes keskmiselt 684 g/l. Vastuvõtlikum ääris- ja võrklaiksusele. Pea ei murdu kergelt. 2019 aasta saak. Idanevus vastavalt partiile: 95-99%, 1000 seemne mass 55-60 g. Puhis Celest Trio 060 FS või Kinto Plus.

Suviraps InVigor 'BRANDER'. Keskmise kuni hilise valmimisajaga hübriidsort. Suure 1000 seemne massi, hea kuni väga hea saagipotentsiaali ning kõrge õlisisaldusega. Kasvukõrgus katsetes keskmiselt ca 125 cm. Viimastel aastatel tootmispõldudel hästi tõestanud sort.

Suviraps InVigor 'WHIDER CL'. Hilise valmimisega hea kuni väga hea saagipotentsiaaliga hübriidsort. Õlisisaldus kõrge. Kasvukõrgus katsetes keskmiselt ca 135 cm. Clearfield sort!

Mais 'Dorka MGT'. Intensiivse kiire arengu ja kasvuga maisi sort, millel on kõrge saagikus. FAO 175. Soovituslik taimede tihedus: 65-70 000 taime/ha. 1000 tera mass: 306-308 g. 1 ühik = 1 ha = 70 000 seemet. KEVILI liikmete seas populaarne sort.
Mais 'DKC 2978'. UUS! Bayeri sort hooajaks 2022.a., mis näitas häid tulemusi 2020. aasta katses. Kiire algarenguga sort, millel on kõrge tärklise sisaldus. FAO 180. 1 ühik=1ha=80000 seemet.
Maisi sordivõrdluskatse tulemustega saad tutvuda siit: (LINK).

Lutserni seeme 'POWER 4.2' Lätis kõrgelt hinnatud ja Eesti kliimasse sobiv lutsernisort. Haiguskindel varrepõletiku ja närbumistõve vastu. Vähetundlik varajasele niitmisele. Vaata katsetulemusi siit (LINK).

Teiste sortide kohta leiad kirjelduse ja kommentaarid KEVILI suviviljade seemnete hinnakirjast!

Teraviljadel enamlevinud seemnetega levivad haigused

Odra lendnõgi (Ustilago nuda).Nisu lendnõgi (Ustilago tritici), odra lendnõgi (Ustilago nuda f.sp. hordei), kaera-lendnõgi (Ustilago avenae f.sp. avenae)
Haigustekitaja säilib seeneniidistiku ja nõgieostena tera idus säilitades eluvõime pikaks ajaks. Terise idanemisel hakkab seeneniidistik aktiivselt kasvama, levides kõrres süsteemselt pähikuteni. Pähiku arenemise ajaks moodustuvad nõgieosed ja kõik õisiku osad haigestuvad v.a. õisikutelg ja muutuvad tolmavaks nõgieoste massiks moodustades nn. nõgipea. Lisaks otsesele kahjule (terise hävimine) väheneb allesjäänud viljapeades 1000 tera mass, pidurdub kasv ja nõrgeneb kõrsumine. Nakatunud taimed muutuvad vastuvõtlikuks teistele haigustele. Saagikaod sõltuvad hävinud taimede arvust.
Vältimine ja tõrje: Seemne puhtimine süsteemse toimega puhtimisvahenditega. Seemnematerjali pidev uuendamine.

Nisu kõvanõgi (Tilletia caries).Nisu kõvanõgi (Tilletia caries sün.Tilletia tritici), kõvanõgi odral (Ustilago hordei f.sp. hordei), kõvanõgi kaeral (Ustilago levis)
Haigustekitaja talvitub terade pinnal nõgieostena, mis mulda viiduna hakkavad arenema ja nakatavad idandeid. Idust levib seene mütseel taime kasvades kogu taime. Loomise ajal laguneb arenevasse terasse tunginud mütseel, moodustades nõgieoseid. Normaalsete terade asemel on arenenud läbipaistva kilega kaetud nõgiterad. Viljakoristusega nõgiterad purunevad ja vabaneb heeringasoolveelõhnaline nõgieoste mass, mis saastab terad, taara jne.
Vältimine ja tõrje. Kasvatada resistentseid sorte. Külvise puhtimine.

Kõrreliste harilik juuremädanik, tekitajateks erinevad patogeenid.Kõrreliste juuremädanik (Gaeumannomyces graminis, Ophiobolus graminis)
Taimede juured pruunistuvad ja mädanevad, kuivanud taime saab kergesti mullast välja tõmmata. Nuusutades kahjustatud juuri on tunda seente lõhna. Kõrresõlme pruunistumisel kõrs murdub. Haigus levib mulla kaudu, taimejäänuste ja kõrreliste umbrohtudega. Levikut soodustab kõrreliste järjestikune kasvatamine, märg sügis, pehme talv, soe ja märg kevad, tihedaks tallatud pinnas. Otsekülv ja minimeeritud harimine suurendavad haiguse levikut. Haigus levib sageli laikudena põllul.
Vältimine ja tõrje. Puhtimine laia tõrjespektriga fungitsiidiga. Viljavaheldus, eelviljadena liblikõieliste, kartuli või ristõieliste jt mitte kõrreliste liikide kasvatamine. Kõrreliste umbrohtude hävitamine. Vastupidavate sortide kasvatamine.


Lumiseen (Microdochium nivale).Kõrreliste harilik juuremädanik, pruunlaiksus (Cochliobolus sativus, Helminthosporium sativum, Fusarium spp.). Tõusmepõletik (Microdochium nivale, F. avenaceum, F. culmorum).
Idandite ja tõusmete kahjustust ja hukkumist põhjustab tavaliselt seemnel olev nakkusalge. Idanditel või tõusmetel pruunistub ja mädaneb laikude või triipudena juurekael, vanematel taimedel ka võrsumissõlm ja alumised lehetuped. Haigetel võrsetel tekib kasvuseisak ja valgepähiksus kõlujate teradega, hiljem kattuvad taimed saproobsete seente mustja kirmega. Kõrresõlme pruunistumisel kõrs murdub. Haigustekitajad levivad seemne ja taimejäänustega ning säilivad mullas.
Vältimine ja tõrje. Lisaks puhtimisele, haiguskindlamate sortide kasvatamine. Viljavaheldus, vähem vastuvõtlike liikidega. Otsekülv ja minimeeritud harimine suurendavad haiguse levikut. Taimede vastuvõtlikus haigustele on nõrgem optimaalsel väetamisel, kus taimedel puudub toitainete stress. Vältida lämmastikuga üleväetamist ja liiga sügavat külvi. Kasvuaegne keemiline tõrje.

Triiptõbi (Pyrenophora graminea) taliodral.Odra triiptõbi (Pyrenophora graminea sün Drechslera graminea)
Haigustekitaja talvitub seeneniidistikuna sõklal ja seemnekestal. Nakatunud terad on välimuselt terved, seemnekestalt arenevat infektsiooni tärkamisfaasis mõjutab tugevalt mullatemperatuur ja niiskus. Kahjustab enam odra varajasi sorte. Esimesed haigustunnused ilmuvad tõusme teisel või kolmandal lehel ja seejärel enamikel lehtedel. Lehtedel pikad pruunid, tumeda äärise ja heledama keskosaga triibud, hiljem lehelaba lõheneb triipude kohalt. Nakatunud taim jääb kasvus kängu. Haigustunnused varieeruvad vastavalt haigustekitaja nakatamisvõimest, sordi vastuvõtlikkusest ja keskkonna tingimustest. Saagikao suurus on positiivses korrelatsioonis haigestunud taimede arvuga: iga 1% haigestunud taimedega kaasneb saagikadu 0,5-1,0%.
Vältimine ja tõrje. Seemnete külvieelne puhtimine, kuna haigustekitaja on ainult seemnel elunev. Seemnekasvatuses vajalik haigestunud seemned (kõluterad) seemne hulgast välja sorteerida ja haigestunud seemnepõllud välja prakeerida. Resistentsed sordid tõrjuvad haigust, kuid kuna haigustekitajal on füsioloogilised rassid, siis ühe piirkonna resistentsed sordid ei pruugi terveks jääda kasvatamisel teises piirkonnas.

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI, agronoom