Kuidas kasvatada lutserni?

Tänavune aprill on olnud jahedavõitu ning seega enamusel veel lutsernikülv ees. Praktika on näidanud, et lutserni puhaskülv tärkab kiiremini ja jõulisemalt, kui maa on soojenenud.

Siinkohal on jällegi hea meelde tuletada põhipunktid mida silmas pida ja hooajal jälgida.

Hästi talvitunud, 2 a lutsern, 2021.a.Pinnase ettevalmistamine

• Enne lutsernipõllu rajamist tuleks kontrollida toiteelementide sisaldust mullas, samuti mulla pH-d. Lubiväetist tuleb kasutada, kui mulla pH on mulla pindmises kihis (0...15 cm) alla 6,5.
• Vajadusel tee lupjamine eelvilja ette.
• Väga tähtis on pinnase ettevalmistamine külviks. Tõenäoliselt on juba sügisel külvi alla minev maa ettevalmistatud ning eelnevalt umbrohutõrje glüfosaadiga tehtud. Vajadusel saad kasutada glüfosaati ka kevadel, lubatud on nii külvieelselt kui järgselt kasutada toodet Rodeo FL, kulunorm 1,0-4,0 l/ha.
• Kuna pinnas kuivab kiiresti on oluline küntud/randaalitud põld libistada pindmiselt, et hoida mullaniiskust.

Lutserni reaskülv, 2020.a.Külv

• Külva esimesel võimalusel, kui muld on tahenenud ja soojenenud.
• Tuleb arvestada, et tavaliselt on lutserni seeme eelnevalt töödeldud mügarbakteriga, tegemist on elusorganismidega, seega külma mulda külvates võivad bakterid osaliselt hukkuda. Kui seeme on eelnevalt töödeldud bakteriga, mis on kapslis, siis need nii palju külma ei karda, seega saab varem külvata.
• Külvialune pind olgu võimalikult sile, soovitav rullida.
• Korja kivid, need on probleemiks koristusel.
• Külvisenormiks soovitame kasutada 20-25 kg/ha.
• Külvisügavus ~1,0 cm, reavahe sõltub tavaliselt külvikust sobib nii 12,5 cm kui 15 cm. Mitte laia reavahega.
• Võib teha ka hajuskülvi.

Rajamiseelne väetamine

• Võimalusel võib kasutada külvi alla läga, soovitav kogus 20-30 t/ha.
• Üldreeglina liblikõielisi kultuure lämmastikuga ei väetata, kuna suured lämmastikväetiste kogused vähendavad mügarbakterite õhulämmastiku sidumist. Katsed on siiski näidanud, et kasvuperioodi alguses lutsern vajaks 20-40 lämmastikku kg/ha.
• Fosfori, magneesiumi ja boori vajaduse katmiseks kasutada mineraalväetisi, eriti vajalik on siis kui orgaanilist väetist ei anta. Näiteks kasutada kompleksväetist NPK 5-15-30+5S 300-370 kg/ha, magneesiumsulfaati 100 kg/ha ja KCl-i 140 kg/ha

Lutsernikärsaka kahjustus.Umbrohu- ja kahjuritõrje

• Lutserni tärkamisel ja esimeste pärislehte faasis jälgi hernekärsakaid ja lutsernikärsakaid, kahjustused on suuremad, kui sellel perioodil on soojad päikesepaistelised ilmad.
• Kärsakaid saab vajadusel tõrjuda toodetega: Fastac 50, kulunorm 0,2-0,4 l/ha, Karate Zeon, kulunorm 0,1-0,15 l/ha, Decis Mega, kulunorm 0,15 l/ha.
• Teatud umbrohud on juba tõrjeks Basagran 480-ga liiga suured, 2020.a.Lutserni 1-2 pärislehe faasis saab keemiliselt kaheiduleheliste umbrohutõrjet teha tootega Basagran 480, kulunorm 2,0 l/ha. Umbrohud idulehtede kuni 4 lehe faasis. Ülekasvanud umbrohtusid Basagran 480 efektiivselt ei tõrju. Umbrohutõrje ajal peab olema õhutemperatuur >10 °C. Soovitav on kasutada vähemalt 200-300 l vett/ha-le.
• Orasheina ja mitmeaastaste kõrreliste tõrjumiseks on lubatud seemnepõldudel kasutada toodet Focus Ultra, kulunorm 4-5 l/ha
• Umbrohtusid saab tõrjuda ka hoodusniidetega. Esimene hooldusniide tuleb teha külvijärgselt enne 2 kuu möödumist.
• Hooldusniide teha 15-20 cm kõrguselt. Oluline, et ei kärbitaks kultuurtaimi. Lutserni taimed hooldusniite ajal ~10 cm kõrgused. Ärge laske hooldusniite ajaks umbrohtu nii suureks, et ta varjutaks täielikult kultuurtaimi. Lisaks on oht, et kui on väga suur umbrohumass, siis see võib maha jäädes mädanema hakata ja ning kultuurtaimed enda alla mattes neid lämmatada. Sellepärast hooldusniitega ei tohi hilineda!

2-4. aasta lutsernipõllud

2. aasta varakevadine lutsern, 2021.a.Varakevadised hooldustööd

• Vajadusel võib rullida, soovitav silerulliga, et suruda kivid, mutimullahunnikud pinnasesse, samuti eelmisest aastast jäänud kuivanud taimejäänused. Oluline on seda teha paraja mullaniiskuse juures, kuna lutsern ei talu liigset tallamist.
• Sügisel antud fosfor ja kaaliumväetised tagavad piisavat toiteelementidega varustatuse kuni esimese niiteni.
• Lämmastik on mullas olemas, kuna lutsern kui liblikõieline kultuur seob õhulämmastikku ning rikastab sellega mulda.
• Juhul kui sügisel jäi lutsern väetamata on oluline varakevadel anda vajalikke toiteelemente. Sobib kasutada nt 150-200 kg/ha kaaliumkloriidi, 100-130 kg magneesiumsulfaati.

Lutsern 2020.a.Väetamine peale esimest niidet

• Üldjuhul 2-4. aasta lutsernipõllul peaks toimuma väetamine peale esimest niidet. Siis tuleb anda nii kaalium, fosfor, väävel, magnesium kui boor.
• Kasulik on taimi fosforiga varustada, fosfor aitab taimedel kiiremini taastuda, kiirendab juurte kasvu, suurendab mügarbakterite arvu ja võimet siduda lämmastikku.
• Mullast võetud P ja K ning teised elemendid vähenevad kiiresti, kui neid väetamisega ei asendata.
• Väetised anda peale niidet nii kiiresti kui võimalik, soovitavalt kohe järgmisel päeval.
• Olulist tähelepanu tuleb pöörata kaaliumile ja väävlile. Planeeritavast K ja S kogusest võiks osa kasutada peale esimest niidet, teine osa hiljem, kas peale teist või kolmandat niidet.
• Kaaliumivajaduse katmiseks sobib kasutada nt 100-200 kg/ha KCI, väävli ja magneesiumivajaduse saab katta magneesiumsulfaati andes nt 100-130 kg/ha.
• Sobivad kaaliumirikkad NPK(S) väetised, nt NPK 5-15-30+5S, YaraMila NPK 9-12-25-2,6S, samuti YaraMila NK(S) 22-14(3) väetis.

Saagikus 10 t/ha KA- keskmine vajadus: N- 20-30 kg/ha, P – 25 kg/ha, K – 160 kg/ha, S – 35 kg/ha, Mg – 15 kg/ha, B – 0,5 kg/ha

Järgmisel korral saab anda juba ülevaadet mis tehtud ja millele edaspidi tähelepanu pöörata.


Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI, agronoom