Kärsakad hernel, oal ja lutsernil ning nende tõrje

Ilmad on soojad ning putukad toituvad aktiivselt, et varsti muneda. Liblikõielisi kultuure nagu hernest, uba ja lutserni kahjustavad mitmed hernekärsakate (Sitona spp.) ligiid, lisaks toitub lutserni lehtedest lutsernikärsakas (Hypera postica). Tuleb jälgida külve, et taimi päris ära ei näritaks, pilvisema ilma korral peituvad kärsakad lehtede vähele, kus neid võib arvuka esinemise korral leida.

Hernekärsakate kahjustus

Põlduba ära näritud, kärsakad vihma eest lehtede vahel peidus, 2021.a.Majanduslikku kahju teevad kärsakad, kes närivad liblikõieliste leheservadesse U-kujulisi sälke. Kahjustus on ohtlik tõusmete faasis põuaste ilmade korral või muudes ebasoodsates oludes, kui taimede areng on pidurdatud. Suure arvukuse korral võivad hernekärsakad tõusmed täiesti ära süüa. Kuna vihma on tulnud ning taimede kasv tänu sellele kiirem, võivad praegu tärganud taimed kriitilisest kasvufaasist kiiremini üle kasvada ning olulisi kahjustusi kärsakate poolt ei tehta. Siiski tuleb tõusmeid jälgida, sest kärsakate arvukus tänu liblikõieliste kasvatamisele on viimastel aastatel oluliset tõusnud. Hinnangute kohaselt võib raskete rünnakute korral erandjuhtudel tekkida kuni 25% saagikadu. Viimased aastad on näidanud, et rohkem kahju tehakse põldoale.

Hernekärsaka valmikEluring

Valmikud rohekashallid lühikese jämeda kärsaga 3-5 mm pikkused mardikad. Kattetiibadel korrapäratud heledad ja tumedad laigud. Kui õhutemperatuur tõuseb 3-5 ºC-ni, alustavad kärsakad talvitumiskohtadest liikumist. Õhutemperatuuri tõustes 7-8 ºC-ni, hakkavad valmikud toituma hernestel, ubadel ja teistel liblikõielistel taimedel.

Munad munetakse taimede lähedale mullapinnale või alumistele lehtedele, kust mõned maha kukuvad Viljakus 20…360 muna. Munad algul kollakasvalged, hiljem mustad. Vastsed kooruvad umbes kahe nädala pärast. Vastsed on 4-5 mm pikkused, valkjaskollased, pruunika peaga, kõverdunud kehaga vageltõugud. Vageltõugud toituvad kaunviljade juuremügaratest ligikaudu kuu aega ning seejärel nukkuvad mullas. Vageltõugud üldjuhul majanduslikku kahju ei tekita, kuid hernekasvatuse laienedes võib kahjustus olla üsna oluline. Noormardikad väljuvad juunis juulis ning toituvad mitmesugustel taimedel ning alles sügisel otsivad endale sobiva talvitumispaiga. Noored kärsakad talvituvad mulla pealmises kihis või taimejäänuste all, eriti seal kus kasvab liblikõieliste umbrohte. Üks põlvkond aastas.

Terve taimik peab paremini vastu ka haigustele, 2021.a.Üldised tõrjemeetmed: Hävitage koristusjäätmed ja umbrohud, tehke sügiskündi. Vältige hernepõllu rajamist teiste liblikõieliste põldude lähedusse. Kevadel kasutage varajast külvi koos õige agrotehnikaga. Oluline on soodustada taimede kiiret algkasvu, kuna mardikas kahjustab taimi varajases faasis. Vanemaid taimi pole mõtet kahjurite vastu pritsida, kuna sel ajal ei tee nad enam olulist kahju. Tõrjekriteerium on, kui tõusmete faasis, kärsakate ilmumisel, on neid vähemalt 10 tk/m².

Hinnake visuaalselt kahjustuse ulatust ning suure kahjustuse korral tuleks kärsakaid tõrjuda. Parim aeg on päeval, sel ajal on mardikad aktiivselt mulla pinnal ja taimedel liikumas.



Keemiline tõrje

• Hernele lubatud tooted: Karate Zeon 5 CS 0,15 l/ha, Fastac 50 0,2 l/ha, Decis Mega 0,15 l/ha, Evure 0,15-0,2 l/ha, Mavrik 0,15-0,2 l/ha.
• Oale lubatud tooted: Fastac 50 0,2-0,3 l/ha, Decis Mega 0,15 l/ha. Evure ja Mavrik 0,15-0,2 l/ha on lubatud ainult oa-lehetäi tõrjeks.
• Lutsernile lubatud tooted: Fastac 50 0,2-0,4 l/ha, Karate Zeon 5 CS 0,1-0,15 l/ha, Decis Mega 0,15 l/ha.

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI, agronoom