Hindame talirapsi tervist ja taimehaiguste tõrjevõimalused

Enamus talirapse on tänaseks koristatud. Väga oluline on hinnata oma koristatud rapsi põldu ja vaadata missugused näevad koristatud rapsi varred välja. Pärast koristust peaks olema üldpilt roheline ja üksikud heledad varred, kui aga enamus varretüügastest on hallikad, peab asja tõsisemalt uurima, milles probleem. Täna saame selle alusel teha otsuse, kas peaksime muutma haigusetõrje strateegiat või oleme tulemusega rahul.

Fomoosi poolt kahjustatud taimede varred on tumedad ja hallikad.Väga hästi on põllul näha ka põuast enim kannatada saanud kohad. Lisaks ilmastikule, mida me kahjuks mõjutada ei saa, alandavad olulisel määral rapsi saagikust erinevad haigused. Erilist tähelepanu tuleb pöörata just sügisel nakatuvatele haigustele nagu mustmädanik ehk fomoos (Phoma lingam, Leptospaeria maculans), mis tekitab rapsil juurekaela- ja varremädanikku. Samuti tsülindrosporioosile (Pyrenopeziza brassicae, Cylindrosporium concentricum), mis on viimastel aastatel hakanud jõudsalt levima.

Varre-peitkärsaka kahjustus terves taimes, taim on kahjuri survele ilusti vastu pidanud.Lisaks võib taliraps sügisel nakatuda ka kuivalaiksusesse (Alternaria brassicae) ja tõusmepõletikku (Phoma lingam) ja mulla kaudu levivatesse haigustesse nagu ristõieliste nuuter (Plasmodiophora brassicae) ja vertitsilloosi (Verticillium longisporum), mis on eelkõige nn. külvikorra haigus. Näha on rapsi vartes ka varre-peitkärsaka toimetamisi, tugevama haigustõrje korral, või peitkärsaka tõrjumisel on jäänud kahjustused madalaks. Terve taimik suudab kahjurile paremini vastu panna. Päris vältida kahjustusi ei olegi võimalik, kuid kontrolli all hoidmiseks on näha, et kevadel kõrge arvukuse juures on tõrje teostamine vajalik.

Mida vaadata koristatud rapsi põllul?

Valgemädaniku nakkuse korral leiame hallikatest vartest musti sklerootsiume ehk seenemügaraid.Heledad ja hallikad varred on tõenäoliselt kas valgemädaniku poolt kahjustatud, sel juhul leiab varrest musti seenemügaraid ehk sklerootsume, juurekael hele. Mustmädaniku ehk fomoosi puhul juurekael must. Lisaks on põldudel näha pruunikaid varretüükaid, põhjus võib olla vertitsilloosi nakatumises. Haiguste arenguks soodsatel tingimustel võivad haigustunnused olla kattuvad, st üks haigus soodustab teist, kuna taim on nõrgestatud ja enam vastuvõtlik. Fomoosi nakatunud rapsi varred on sageli peenemad, kuna haigus on kurnanud taime terve hooaja

Fomoosi e. mustmädaniku esmane nakkus saab alguse sügisel

Mustmädanik ehk fomoos põhjustab juurekaelamädanikku, mis on silmnähtavalt musta värvi, varred hallikad.Esmase nakkuse peamine allikas on õhu kaudu levivad eosed, mis vabanevad eelmisel aastal kasvanud rapsi nakatunud vartelt sooja ja niiske ilmaga. Tuulega levides nakatavad sügisel külvatud vastuvõtlike sortide noori arenevaid rapsi lehti ja mõnikord ka juurekaela, kus tekivad kahjustused. Varased epideemiad on seotud augustis ja septembris üle keskmise sademete hulgaga. Idulehtede nakatumisel võivad taimed sügisel hukkuda.

Lehelt kasvab seen piki leherootsu rapsi varreni, kuid silmaga nähtavaid haigustunnuseid veel ei teki. Rapsi varde tunginud seen hävitab taimerakkude koe tekitades kuivanud ’fomoosivarred’. Haigus vähendab saagikust, piirates vee ja toitainete liikumist varre kaudu ja põhjustab enneaegset vananemist. Tugeval nakatumisel võib rapsi vars ka lõheneda ja taim selle tõttu hukkuda. Seetõttu, nakatumise korral tuleb talirapsi pritsida haiguste vastu juba sügisel. 

Mustmädaniku ehk fomoosi haigustunnused rapsi lehel.Varajane nakatumine on saagile kõige kahjulikum, soodsal sügisel kiirelt leviv haigus vähendab saaki. Hilisem nakatumine, kevadel võib olla väga ohtlik, kui taimed olid hilissügisel või talvel väikesed.

Riskitegurid.

• Ilm - fomoosi patogeenid arenevad kõige kiiremini soojades ja märgades tingimustes. Väiksemgi vihmasadu niisutab rapsijäänuseid ja soodustab patogeeni arengut. Kuigi seene arengut madalad temperatuurid ei piira, aeglustub see talveperioodil.
• Taimede kasvufaas - patogeen kasvab kiiresti noorte taimede lehtedelt taime vartele. Tugev, varakult elujõulise taime kasv aitab haigust eemal hoida.
• Sordid - vastuvõtlikel sortidel on kahjustused suuremad.

Pruunid varred viitavad vertitsilloosi nakkusele, näha on musti juurekaelu, mis on fomoosi nakkus, haigused esinevad sageli koos.Ennetav tõrje

• Sordid on erineva haiguskindlusega, kuid ainult sellest ei piisa. Jätkusuutlik on haiguskindluse kombineerimine keemilise tõrjega. Haiguse kontrolli all hoidmiseks on oluline fungitsiidi õige ajastus. Efektiivne on fungitsiidi kasutamine sügisel.
• Lisaks sordivalikule aitab oluliselt haiguse mõju vähendada vahetus läheduses eelmiste rapsipõldude taimejäänuste hävitamine põhjaliku harimisega.
• Eelistada varasemaid külvi, sest suurte lehtedega arenenud taime juurekaelale jõuab seen aeglasemalt.
• Samuti vähendab puhtimine seemnega levivat nakkust ja varajast infektsiooni lehtedel. Kui on fomoosi oht, pritsida vastuvõtlikumad sordid juba sügisel. Efektiivne tõrje lehtedel ja juurekaelal saavutatakse täisnormi jagatud pritsimisega.
• Tõrjekriteeriumiks loetakse, kui 10% taimede lehtedel on haigustunnused. Haiguse levikut taimejäänustelt noortele taimedele aitab prognoosida temperatuuri ja sademete seis juulist septembrini.

Tsülindrosporioos (Pyrenopeziza brassica, Cylindrosporium concentricum)

Hilissügisene tsülindrosporioosi nakkus talirapsi lehel, 2020.a.Nakatumine võib toimuda varases kasvufaasis. Rapsi lehtede ala-kui ülapoole võivad ilmuda haigustunnused juba sügisel, tavaliselt siiski alles kevadel, väikesed valkjad ümmargused täpilised laigud.

Kui nakatunud lehed kuivavad, ei kuku need mulla pinnale, vaid jäävad ripnema taime külge. Kuivanud lehti kokku vajutades kahisevad need metalselt. Iseloomulik tsülindrosporioosile on nakatunud lehe hilisem sirbikujuline kaardumine. Võrsetel ja vartel võivad esineda helepruunid triibud (koore moondumine), mille peal on ristilõhed, võrse tipud surevad. Moondunud varre osa võib olla kuni 15 cm pikk. Laikudel võib esineda hõre eoskirme. Triibud võivad olla üle 15 cm pikad ja 2 cm laiad. Hilisema nakkuse puhul ilmnevad tunnused ja varre alusel. Eoskirme esineb sagedamini kõtradel olevatel laikudel. Tugeva nakkuse korral kõdrad ei arene normaalselt, on deformeerunud ja moondunud.

Kevadine tsülindrosporioosi nakkus talirapsi lehel.Haiguse levik.

Nakkus säilib seemnetel ja taimejäänustel 10 kuud. Levib eostega tuule ja vihma abil. Sügisel nakatunud taimedelt levib seen kasvuperioodil edasi lehelt lehele, taimelt taimele kogu taimikus. Nakkuse levimiseks on eriti olulised vahelduvad temperatuurid ja kõrge õhuniiskus. Ideaalsed tingimused on kui niiskele ja pehmele talvele järgneb sajune kevad kuni maikuuni. Eosed idanevad temperatuuril rapsitaimel 5-20 C, nakatumise eelduseks on et lehed püsivad märjad vähemalt 13 tundi. Pehmel talvel võib haigustekitaja talvituda rapsitaimel lume all. Saagilangus tekib lehestiku hävimisest, kõtrade kahjustusest ja enneaegsest avanemisest. Haigus võib levida ka teiste ristõieliste (kõik kapsa liigid, valge sinep) ja peedi põldudelt. Haigust kannavad edasi ka ristõielised umbrohud.

Vältimine ja tõrje.

Koristusjäänuste sissekünd. Seemned puhtida. Soovitatakse pritsida, kui 20% taimedest on nakatunud.

Vertitsilloos ehk närbumistõbi (Verticillium longisporum)

Vertitssilloosi nakkuse puhul osa juhtkimpe nakatub, varrele tekivad kollakas pruunikad triibud, mis hiljem tumenevad.Vertitsilloos nakatumisel võivad saagikaod haiguse tugeva lööbimise korral ulatuda 25–50%-ni. Esimesed haigustunnused võivad ilmneda juba õitsemise ajal. Lehe üks pool kolletub või muutub hallikaspruuniks, ka võib lehe pinnal olla klorootilisi laike ja kogu taim närtsida. Hilisema nakkuse korral tekivad taime pea- ja külgharudel algul kollakaspruunid triibud, hiljem tumenevad, nakatunud on osa juhtkimpudest. Taimel saabub hädaküpsus, mistõttu seemned jäävad peeneks ning seemnesaak väiksemaks. Enamik nakatunud taimede seemnete läbimõõt on väiksem kui 1,5 mm. Iseloomulik on hõbehalli värvuse teke ja kahjustatud harude pehkimine. Nakatunud varred on kiprunud, aga mitte õõnsad nagu valgemädaniku puhul. Haiguse arenedes taim hävib. Koor on kergesti eemaldatav, varre epitermise alla moodustuvad arvukad tillukesed mustad mikrosklerootsiumid ehk seenemügarad. Viimaste abil võib haigus mullas säilida aastaid.

vertitsilloosi tugeva nakkuse korral on koor kergesti eemaldatav, varre epitermise alla moodustuvad arvukad tillukesed mustad mikrosklerootsiumid ehk seenemügarad.Haiguse levik

Vertitsilloos on mulla kaudu leviv haigus nn. tüüpiline viljavaheldushaigus. Esineb piirkondades, kus on rapsi kasvatatud intensiivselt pikka aega. Haigustekitaja võib levida ristiku, kartuli ja paljude umbrohtude abil. Haigus levib mulla kaudu, samuti põllutööriistade ja masinatega. Taimed võivad nakatuda juba pärast tärkamist, kuid haigus püsib taimes kaua aega varjatult. Üheks vertitsilloosi leviku põhjuseks peetakse ka liiga tihendatud mulda. Mulla väiksema kobestatuse juures rapsi juur ei saa areneda sügavamale ja pindmises kihis moodustub hulgaliselt lisajuuri ning nakatumise tõenäosus on suurem.

Vältimine ja tõrje

Taimejäänuste sissekünd mikrosklerootsiumide hävitamiseks. Haiguse otsene tõrje pole võimalik. Oluline on viljavaheldusest või külvikorrast kinni pidamine. Rapsi kasvuks on sobiv pH ~6,5 ja sellest madalamal on vertitsilloosi nakatumise risk suurem. Nakatumise ulatust ja ohu tõsidust saab iga kasvataja ise hinnata rapsi põllul vahetult pärast koristamist: pruunid varred on vertitsilloosi nakatunud taimedel.

Talirapsi haiguste tõrje ja kasvureguleerimine

Kõik asoolid (protiokonasool, metkonasool, difenokonasool) toimivad ennetava tõrjena, kuid ravivad ka noori juba nakatunud taimi.
Tugevamatest toodetest tooksin välja Toprex 375 SC ja Tilmor. Samuti on väga hea toode metkonasooli sisaldav Juventus 90/Artina EC, kuid kui taimed on väikesed tuleb pritsimisel arvestada ka selle toimeaine tugevat kasvu reguleerivat mõju. Väikese normi kasutamisel võib mõju nt fomoosile jääda nõrgaks, seetõttu on haiguste tõrjel väga tähtis ajastus. Juhul kui taimed sügise jooksul uuesti nakatuvad, sõtltuvalt olukorrast võib see olla 4-10 nädalat pärast esimest pritsimist, tuleb haigusetõrje uuesti teha.

Esmatähtsaks pean ma haiguste varajast kontrollimist, kuid meie tingimustes ei saa ära unustada ka rapsi kasvureguleerimist, kuna talved on erinevad ning terve ja tugev ning korralikult maadligi reguleeritud taim peab meie ebasoodsatele talvedele kindlasti paremini vastu. 

Toprex 375 SC (sisaldab 250 g/l difenokonasooli ja 125 g/l paklobutrasooli) tegemist tugeva fungitsiidi (fomoosi, tõusmepõletiku, kuivlaiksuse ja tsülindrosporioosi vastu), kui kasvuregulaatoriga. Sügisesel kasutamisel pidurdab see tõhusalt kasvukuhiku väljavenimist ega lase rapsil liiga palju kasvada, samal ajal stimuleerib tugevama juurestiku arengut. Tootel on lisaks tugev rohendav toime. Lubatud kasutada juba alates esimesest pärislehest, kuid soovitame kasutada 3-4 pärislehe faasis, kuid mitte hiljem kui rapsil on 6 lehte. Lubatud 1 kord sügisel talirapsil, kulunormiga 0,3 l/ha.
Raps 3-4 lehe faasis, Toprex 375 SC kasutamise parim aeg.
Toprex 375 SC kasutamist saab ühildada teraviljavarise tõrjega, kui selleks peaks vajadus olema, samuti on segatav herbitsiididega nt Salsa, kui ka insektitsiidide ja leheväetistega. Pika sügise korral võib tekkida vajadus teistkordselt pritsida, sel juhul võiks kasutada nt Juventus 90’t, Artina EC´d või Caryx’it, mis on kindlasti ühed kõige kiiremini ja äkilisemalt mõjuvad tooted. Juventus 90/Artina EC eelistada kui haiguste foon kõrge. Caryx´i ja Juventus 90/Artina EC kasutamisel pidurdame taimede liiga jõulist kasvu ja tõmbame taime lehed võimalikult maapinna lähedale. See kaitseb taimi veelgi paremini tuule ja külma kahjustuste eest. 

Tilmor (sisaldab 80 g/l protiokonasooli ja 160 g/l tebukonasooli) on väga hea kasvuregulaator ja tugev fungitsiid hoides ära enamikke haigusi (tõusmepõletik, fomoos, tsülindrosporioos, kuivlaiksus), mis võivad mõjutada saaki. Lubatud kasutada nii talirapsil kui -rüpsil.

Järjest enam nakatub haigustesse ka talirüps.Tõusmepõletiku ning mustmädaniku e fomoosi tõrjeks pritsitakse talirapsi ja -rüpsi sügisel alates 4 lehe faasist esimeste haigustunnuste ilmnemisel. Kulunorm: 0,8 – 1,2 l/ha. Kõrgemat kulunormi on soovitav kasutada, kui tingimused on haiguse levikuks soodsad. Teistkordsel pritsimisel on kulunorm 1,0 l/ha. Tsülindrosporioosi tõrjeks pritsitakse sügisel esimeste haigustunnuste ilmnemisel alates rapsi ja rüpsi 4 lehe faasist. Kulunorm 0,8-1,0 l/ha.

Taimede kasvureguleerimiseks tuleb vastavalt kultuuri kasvufaasile valida õige kulunorm. Kui talirapsil ja -rüpsil on 5-6 lehte kasutada kulunormi 0,8-1,0 l/ha. Kui talirapsil ja -rüpsil on 7-8 lehte, tuleb efektiivseks toimimiseks kasutada kulunormi 1,0-1,2 l/ha. Hooajal on lubatud pritsida kuni 2 korda.

Caryx (sisaldab 210 g/l mepikvaatkloriidi ja 30 g/l metkonasooli) mõlemad toimeained mõjutavad taime kasvu ja annavad teatud mõju fomoosi vastu. Caryx on väga tugev kasvuregulaator ja suhteliselt äkilise mõjuga. Tootes sisalduv mepikvaatkloriid stimuleerib rapsi külgjuurte arengut, parandades toitainete omastamist ja suurendades taime talvekindlust. Sügisene kasutamine hoiab ära talirapsi liiga jõulise vegetatiivse kasvu ning kasvupung püsib maapinna lähedal. Lumi katab madalamat kompaktset taime paremini ja kaitseb tuule ning külma kahjustuste eest. Caryx’iga töötlemine annab parema võimaluse kriitilised talvetingimused üle elada. Kasutatakse alates kolmandast lehest kuni leheroseti moodustumiseni, lubatud kasutada 1 kord sügisel. Kulunorm 0,7-1,4 l/ha.

Juventus 90 /Artina EC (sisaldab 90 g/l metkonasooli) on kiire toimega kasvuregulaator talirapsil talvekindluse suurendamiseks ning mõjub tõusmepõletiku ja fomoosi vastu. Juba nädala möödudes on taimede kasv peatunud, lehed kaardunud allapoole, seetõttu on seda toodet hea kasutada varajastel külvidel, et vältida hilisemat ülekasvamist, samuti teistkordsel kasutamisel kui on oht taimede ülekasvamiseks. Kasutatakse talirapsi 4-6 lehe faasis kulunormiga 0,5-0,8 l/ha. Lubatud pritsida 1 kord hooajal. Kõrge haiguste fooni korral, kui kasutate Juventus 90/Artina EC esimese tootega, siis teistkordsel pritsimisel võiks kasutada nt Tilmor´i

Folicur (sisaldab 250 g/l tebukonasooli), mis toimib nii fungitsiidina kui kasvuregulaatorina. Sügisel kasutatakse eelkõige kasvuregulaatorina, kuna fomoosile pole nii tugevat mõju, seevastu väga hea mõju kuivlaiksusele. Lubatud kasutada seenhaiguste tõrjeks sügisel, nii talirapsil ja -rüpsil. Sügisel juurekava arengu stimuleerimiseks ning kultuuri varre kasvu pidurdamiseks on lubatud pritsida talirapsi ja -rüpsi 5-6 lehe faasis, kulunormiga 0,5 l/ha. Hiljem võib pritsida eesmärgiga haigust tõrjuda, sest lubatud kulunorm 0,5 l/ha jääb kasvuleerimise efekti saavutamisel nõrgaks. Rapsi ja rüpsi on lubatud Folicuriga pritsida sõltumata kasutamise eesmärgist kokku kaks korda kasvuperioodi vältel.

Orius 250 EW on sarnane toode Folicur’iga, sisaldades sama toimeainet (250 g/l tebukonasooli), lubatud kasvureguleerimiseks kui haiguste tõrjeks nii talirapsil kui taliüpsil. Sõltuvalt eesmärgist on lubatud sügisel haiguste tõrjeks kasutada kulunormiga 0,5-1,0 l/ha, kasvureguleerimiseks on lubatud kulunorm 0,5-0,75 l/ha. Kasutamisaeg 4-8 lehe faasis. lubatud kasutada 1 kord sügisel

Talirapsi katsepõld, enamus varsi on hea tervise juures, Essi Agro OÜ 2021.a.Sõltuvalt tootest ja kasutusajast saame fungitsiide/kasvuregulaatoreid ühildada ühte paagisegusse, kuna nad on üldiselt hästi segatavad nii kõrreliste kui kahjurite tõrjevahenditega samuti leheväetistega. Pritsimisel jälgida, et kui lubab madalaid temperatuure või kui on oodata öökülma, tuleb paneeritud töö edasi lükata, sest igasugune pritsimine võib lisaks öökülmale tekitada taimel lisastressi.

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI, agronoom