Nälkjad kahjustavad teraviljakülve!

Varasem vihmaperiood ning piisav soojus oli nälkjate paljunemiseks väga soodne, tänaseks on munadest noored nälkjad väljunud ning asunud aktiivselt toituma. Kuna olulisi kahjustusi tehakse nälkjate poolt juba teraviljakülvidel, siis peaksid erilist tähelepanu pöörama põldude kontrollimisel just need, kes viljelevad minimeeritud harimist ja otsekülvi, kuna mulda liigutatakse vähem või üldse mitte, seega on nälkjatel paremad ellujäämisvõimalused. Lisaks on palju talirapsipõlde, kus taimik on suhteliselt väike. Kõrgendatud tähelepanu peaks olema põldudel, kus varasemalt on kahjustusi esinenud, sest seal piirkonnas on nälkjate arvukus oluliselt kõrgem.

otsekülvOtsekülv loob nälkjatele head elutingimused, osa külvist on kahjustatud (foto: Karl-Joan Rahusoov). Nälkjatele on soodsad varjevõimalused eelkõige taimejäänuste all, kuna muld ei kuiva nii kiirest ära, samuti ei hävitata nende mune mullatükikeste alt. Praktika on näidanud, et ka küntud aladele pole limustest pääsu. Palju sõltub ka eelviljast, kui enne on olnud ristik või rohumaa on nende arvukus väga suur. Samuti pole küntud aladel kõrsi, mis raskendaksid nende edasiliikumist. Teadaolevalt võivad limused liikuda ilma takistuseta kiirusega 3-12 m/h. Kuna ristiku ja rohumaa puhul on kahjurid üle kogu põllu laiali, siis esmane tunnus on, et teatud kohtadest põllul raps ei tärka ja hävitatud piirkond laieneb kiiresti. Tulemuseks on suured tühikud põldudel või lausa taimedest hävitatud põllud.

Väga oluline on kaitsta taimi limuste eest, kui taimed on idanemas ja kohe pärast idanemist, sest siis on tehtud kahju suurim.

Nälkjate kahjustus

Nälkjakahjustus rapsipõllulSuur osa talirapsi taimedest on nälkjad ära söönud (foto: Karl-Joan Rahusoov).Nälkjad kahjustavad peaaegu kõiki põllumajanduskultuure eelkõige teevad meie oludes kahju limused talirapsi külvidele, kuid viimastel aastatel pole kaitstud ka teraviljadekülvid. Suure arvukuse korral on nende kahjustused märkimisväärsed. Nad on suures osas probleemiks keskmise- ja raske lõimisega muldadel ning sademeterikastel perioodidel. Kahjustusperiood kestab külmade tulekuni, temperatuuri langemisel +2°C juurde hakkavad limused end talvituma seadma.

nälkjatele hea vajevõimalusKülvivagu on nälkjatele hea varjepaik ning toitumiskoht, talinisu külv on ära söödud (foto: Karl-Joan Rahusoov).Rapsikahjustusi on soodustanud uute sortide kasutuselevõtt. Aretuse tulemusena sisaldavad need järjest vähem glükosinolaate. Nälkjad võivad hävitada taime täielikult, süües ära nii idulehed kui kasvupunga. Suure arvukuse korral võivad oluliselt kahjustada ka esimestes pärislehtedes olevaid taimi. Kahjustuse tagajärjel jäävad lehtedest järele vaid räbaldunud ribad. Üldiselt peale neljanda lehe arenemist rapsil ja hilisemas faasis pole kahjustused enam nii suured. Pole siiski võimatu, et suure arvukuse korral võivad nad kahju teha ka hiljem. Kahjustatud lehtedel on näha kuivanud lima ning piklikke auke. Limuste oht on väiksem kui enne talirapsi külvi hoiti põldu mustkesana.

IMG 20210917 WA0000Nälkjad toituvad niiskusest paisunud seemnetest (foto: Karl-Joan Rahusoov).Teraviljadele on kõige suuremaks ohuks, kui nälkjad kahjustavad idanema hakkavat, niiskusest paisunud seemet. Neile meeldib toituda seemne sisust, idust ja noortest arenevatest juurtest. Suuremad kahjustused tehaksegi enne tärkamist. Hilisemas faasis võivad limused toituda taime lehtedest ning hävitada kasvukuhiku.

Nälkjate bioloogia

nälkjas külvivaos hävitanud külvi jussPäeval varjuvad nälkjad külviritta (foto: Karl-Joan Rahusoov).Nälkjad on kojata teod. Keha on kaetud limaga. Nad on öise eluviisiga, ei talu päikest ega kuumust, seetõttu me päevasel ajal neid eriti ei kohta. Päeval varjuvad nälkjad taimejäänuste, kivide ja mullaosakeste alla. Nad eelistavad tuulevaikset, sombust, niisket ja sooja ilma. Kuiva eest poevad nad 10…25 cm sügavusele mulda otsides sügavamalt niiskust.

Nälkjad on munadest väljunud et õige pea toituma hakataNälkjad on munadest väljunud, et õige pea toituma hakata (foto: Karl-Joan Rahusoov).Nälkjad on hermafrodiidid – see tähendab, et sugulisel paljunemisel on kumbki isend nii isase kui ka emase osas. Seega iga isend on võimeline munema. Võitluse nende olenditega teeb vaevaliseks suur sigimisvõime. Nälkjate viljakus on keskmiselt kuni 500 muna, nad munevad pinnasesse ja munadest kooruvad juba 2…3 nädala möödudes. Suguküpseks saavad nad juba 3-6 kuud pärast koorumist. Kevadest sügiseni poetatakse aeg-ajalt mõned munaportsjonid varjulistesse ja niisketesse paikadesse (pinnase uuretesse, maas vedelevate roigaste ja sambla alla). Nälkjate eluiga üks aasta ja enamus isenditest hukkub talvel, vaid noorloomad talvituvad, enamasti elavad nad üle talve munadena, kuid see-eest on neil palju mune. Nende elutegevuseks on väga oluline faktor niiskus.

nälkjas 2019 LargePõllunälkjas, meie kohalik liik.Väliste tunnuste põhjal võime arvata, et põhiliselt oleme kohanud väga tavalist Eestis esinevat liiki põllunälkjat, kuigi teda on teistest liikidest raske eristada. Põllunälkjas on 3–5 cm pikkune, tema seljakülg on hallide või mustade laikude ja joontega, värvuselt on ta helehall või kollakaspruun. Ta toitub taimedest, seentest, surnud liigikaaslastest, vihmaussidest ja muust loomsest kraamist.

Põllunälkjas muneb korraga 60–70 muna, kirjanduse andmetel aastas isegi kuni 700 muna. Kevadest sügiseni poetatakse munaportsjoneid varjulistesse ja niisketesse kohtadesse. Sõltuvalt temperatuurist saavad nälkjad suguküpseks 3–4 kuu möödudes, kuid toituma hakkavad peaaegu kohe pärast munast väljumist. Nälkjas ei ole külma suhtes väga tundlik, välja arvatud siis, kui ta läbi külmub. Seevastu kuivus mõjub talle hukutavalt.

sluxx matt MediumSeire tegemiseks on spetsiaalne Sluxx matt.Kontroll

Hindamaks nälkjakahjustuste riski, vajadust ja aega molluskitsiid kasutamiseks, soovitatakse proovida peibutussöötmist, kui mullapind on niiske. Normaalseks töötlusmeetodiks on puistata molluskitsiide segatuna peibutuseks ning seda on kõige parem kasutada pärast külvipinna ettevalmistamist, kuid paar päeva enne külvi. Peibutussööta võib segada ka seemnetega. Seire tegemiseks sobib kas spetsiaalne matt samuti käepärased vahendid nt niisked kapsalehed vms panna põllule hunnikusse, hea oleks katta veel niiske papiga ning hommikul vaatama minna, kas keegi on kogunenud sinna alla.

Tõrjevõtted

nälkjate graanulid talirapsipõllul LargeNälkjate graanulid talirapsipõllul.Vastavalt taimekaitsevahendite registrile on põllumajanduslikel aladel kasutamiseks lubatud tigude ja nälkjate tõrjeks raudfosfaati sisaldavad preparaadid nt Ironmax Pro või Sluxx HP Kulunorm mõlemal tootel 7,0 kg/ha (0,7 g/m²). Raudfosfaati sisaldav preparaat on söötmürk. Pärast toote allaneelamist sekkub raudfosfaat teo seedetraktis kaltsiumi metabolismi, tigu katkestab otsekohe söömise ja sureb 3–6 päeva hiljem. Samuti võib kasutada tooteid mille toimeaineks on metaldehüüd nt Lima Oro, kulunorm 7,0 kg/ha. Puhas metaldehüüd toimib tigudele nii vahetu kontakti kui ka soolestiku kaudu. Peamine on siiski ärritav toime, mis põhjustab tigudel massilise limatootmise. Dehüdratatsioon võib kesta vähemalt päeva või rohkemgi. Kui selle aja jooksul sajab vihma või on ööd kasterikkad, taastuvad teo veevarud täielikult. Metaldehüüdid lagunevad päikese käes ja seetõttu tuleks neid kasutada varjulistes kohtades. Paremaid tulemusi saadakse niiskel õhtul, millele järgneb kuiv soe päev.

IMG 20210916 WA0014Ka suured rapsi taimed võidakse nälkjate poolt üsna räbalaks süüa (foto: Karl-Joan Rahusoov).Raudfosfaat on võrreldes metaldehüüdi toimeainetega toodetega ilmastikukindlam. Siiski tuleb vältida kasutamist, kui on oodata tugevat vihma, sest see võib vähendada graanulite toime tõhusust.

Tavaolukorras toimib tigudele hästi ka lubi, kuna see kuivatab teo jala all oleva lima ning tigu sureb veepuudusesse. Samamoodi toimivad ka väetised (lämmastik ja fosforväetised), kuid vihm võib saada toimimisel takistuseks.

Taimekaitsevahendit tuleb kasutada ainult vajadusel, rakendades ohutusvõtteid ning järgides kasutuspiiranguid.

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI agronoom
kevili logo