Oa-Lehetäi (Aphis fabae) ja oa-teramardika (Bruchus rufimanus) bioloogia ja tõrjevõimalused.

Soojad ja kuivad ilmad soodustavad kahjurite arvukust. Peale hernekärsakate (Sitona spp.) on põldoal levinud oa-lehetäi (Aphis fabae) ning oa-teramardikas (Bruchus rufimanus). Oa-lehetäid on iga aastane probleem, eriti aktiivselt on nad toimetamas kuumal perioodil. Oa-teramardikad on meil pigem viimased 5-6 aastat kahjur. Pehmed talved on soosinud selle mardika talvitumist ning tänavu tuleb olla jällegi valmis selleks, et mardikate kahjustuse tulemusena on oad auklikud ning toiduoaks ei pruugi minna.

Siinkohal annan ülevaate mõlema kahjuri bioloogiast ja tõrjevõimalustest.

Oa-Lehetäi (Aphis fabae)

Oa-lehetäid põlduba kahjustamas.Tiivutud isendid on 2,3–2,7 mm pikad mustad, roheka või pruunika varjundiga, tuhmid. Tiivulised on sama suured ja sama värvi, kuid läikivad. Vastsed sarnanevad valmikutega, kuid on väiksemad ja heledamad. Munad on algul heledad, hiljem muutuvad mustaks. Kevadel elavad talveperemeestaimedel, suvised põlvkonnad elavad oal, peedil ja paljudel umbrohtudel. Sügisel arenevad tiibadega isendid, kes rajavad viimase muneva põlvkonna. Talvituvad munadena puudel ja põõsastel.

Oa-lehetäi kahjustab peamiselt põlduba, vähem peeti jt. Igas liikuvas arengujärgus toituvad nad taime ülemises osas. Kahjustuse tagajärjel taimed känguvad, suure kahjustuse korral isegi kuivavad. Oma elutegevuse käigus levitavad lehetäid šokolaadilaiksust. Kahjustus võib ulatuda isegi kuni 60–70%-ni.

Oa-teramardikas lehe vahel peidus.Oa-teramardikas (Bruchus rufimanus)

Kuigi oa-teramardikas ei mõjuta oluliselt põldoa saagikust, muudab see seemnete kaubanduslikku välimust ja idanemisomadusi. Idupoolset osa kahjur sageli ei puutu, nii võib ka idanevus sellistel auklikel seemnetel olla küllalt hea. Sageli tuuaksegi see kahjur põllule Lõuna-Euroopast külviseemnetega. Toiduoaks selline auklik seeme enam ei kõlba, küll aga loomasöödaks. Lisaks on kahjustatud seemned vastuvõtlikud haigustele, eelkõige rooste ja juurehaigustele. Seda aga kartma ei pea, et oa-teramardikad laos edasi kahjustaks, küll aga võivad nad erineval ajal teradest välja tulla, eriti kui kuivatamisel kasutatakse madalat temperatuuri ning seemnetes olevad mardikad jäävad ellu, nii võivad nad jääda vastse või nuku diapausi (füsioloogiline puhkeseisund, ebasoodsate tingimuste üleelamiseks) kuni külvini. Probleem on ka põldoa turustamisel, kuna elusate putukatega seemneid pole lubatud eksportida.

Oa-teramardika munad suurel kaunal.Oa-teramardikas esineb kogu Euroopas. Valmikud on 3,5-4,5 mm pikkused mustjad mardikad, kattetiivad hallikaspruunid valgete tähnidega ja ei kata kogu tagakeha. Tundlad on alusel oranzikad, esijalad punakad, keskmised jalad aga mustad. Täiskasvanud on päevasel ajal äärmiselt liikuvad ja öösiti ja varahommikul varjuvad õite ja noorte lehtede vahele. Alustavad munemist noortele 2-5 cm pikkustele kaunadele. Vastsed arenevad kasvavas teras, kaunas. Tõugud nukkuvad teras, samas kooruvad noormardikad. Noormardikad talvituvad teras, kui põllul.

Oa-teramardikas nukkub teras.Mardikad toituvad kevadel liblikõielistel kultuuridel õietolmust ja nektarist, seejärel siirduvad põldoale. Täiskasvanud rändavad õitsevatele ubadele suve alguses, kui temperatuur jõuab maksimaalselt 17–20 ° C-ni päevas. Putukad on aktiivsed, kui temperatuur tõuseb üle 20 °C, üle 25 °C temperatuur on nende arenguks väga soodne, samas alla 15 °C temperatuur ja märg ilm limiteerib nende liikuvust. Viljastatud emased munevad ühekaupa või väikeste gruppidena noortele kaunadele. Vihm, tuul ja alla 20 °C temperatuur hoiab tagasi munemisprotsessi. Munad munetakse taime madalamatele osadele. Mardikad eelistavad muneda 2-5 cm pikkustele kaunadele, kuid munevad ka suurematele kaunadele. Munad on väikesed 0,1 mm pikkused, sigari kujulised, kollakasvalged. Üks emane muneb 50 ja 100 muna vahel. Vihm võib suurendada munade suremust. Vastsed kooruvad umbes 10 päeva pärast (sõltuvalt temperatuurist 1-3 nädalat).
Oa-teramardikas, paremal korgike ees, mardikas seemnes.
Munadest koorunud tõugud tungivad läbi kauna seina ja arenevad seemnetes. Ühes seemnes võib areneda kaks kuni kolm vastset. Vastsed on kaitstud nii keemilise kui bioloogilise tõrje eest. Vastse areng kestab kuni 3 kuud. Enne nukkuma minekut lõikab vastne ümmarguse korgi. Nukuperiood kestab umbes 10 päeva, seejärel väljuvad valmikud seemnetest. Kuna paaritumine ja munaperiood võtab aega paar nädalat, võivad täiskasvanud mardikad väljuda seemnetest nii enne kui pärast koristust.  Oa-teramardikal on üks põlvkond aastas.


Vältimine ja tõrje.
Külmad talved hävitavad teramardikaid, kuid pehmete talvede korral nagu viimased aastad on olnud, levivad ka Eestis. Suurim risk kahjustusteks, kui uued oa põllud rajatakse eelmise aasta põldude lähedusse. Samuti on põllu servad suurema kahjustusega. Lisaks suurendavad ladude läheduses olevad põllud oa-teramardikate riski.

Kuna vastsed arenevad seemnetes, mida kaitsevad kaunad on nad sel perioodil kaitstud keemilise kui bioloogilise tõrje eest. Seetõttu on oa-teramardikad kõiga haavatavamad täiskasvanu staadiumis (enne munemist), seetõttu enamus kontrolli meetmeid kas põllul või hoidlas.

Millal saame tabada oa-lehetäi tõrjega kõige rohkem oa-teramardikaid?

Oa-lehetäid põldoal.
Oa-lehetäide kasvuaegse keemilise tõrje aeg on esimeste täikolooniate ilmumisel. Viirushaiguste levimise ärahoidmiseks on oluline tõrjuda oa-lehetäid, kui taimemahla imevaid kahjureid. Profülaktilistest võtetest on oluline jälgida, et oapõld oleks külvatud võimalikult kaugele mitmeaastastest liblikõielistest.

Oal ripslased lehe alumisel küljel kahjustamas.Oa-teramardika tõrje on osutunud väga raskeks, sest kui mardikas on munad kaunale munenud, siis munadest väljuvad vastsed on kaitstud insektitsiidi mõju eest. Täiskasvanute mardikate tõrje munemiseelsel perioodil on osaline edu, kuid suurema hulga munemise vältimiseks on pritsimise ajastus väga oluline. See saavutatakse kõige paremini siis, kui põldoa taimel on 3-5 õisikut arenenud ja kauna moodustumise märke pole veel näha. Kahjustuse vältimiseks soovitatakse teist pritsimist 7–10 päeva hiljem. Liiga varajane (enne õitsemist) ja liiga hiline (peale kogu taime õitsemist) pritsimine ei pruugi efekti anda. Lisaks tuleb veel arvestada, et täiskasvanud on päevasel ajal äärmiselt liikuvad, kuid öösiti ja varahommikul varjuvad õite ja noorte lehtede vahele, seega kui õitsemise ajal tõrjute oa-lehetäid ühtlasi koos oa-teramardikaga, soovitame lisada parema kattuvuse tagamiseks märgajat.

Keemiline tõrje

Oa-teramardikate väike kahjustus seemnetel.Kontaktsetest toodetest on registreeritud oale lehtäide, kärsakate ja ripslaste tõrjeks Decis Mega ja Matrix kulunormiga 0,15 l/ha, kasutuskordi 2. Keelatud kasutada õitsvatel põllumajanduskultuuridel ja umbrohtudel, kuid tohib kasutada päeval. Cyperkill 500 EC kulunormiga 0,05 l/ha enne õitsemist 2 korda hooajal hernekärsakate ja lehetäide tõrjeks.  Cyperkill 500 EC on keelatud kasutada õitsvatel põllumajanduskultuuridel ja umbrohtudel ning kui ei esine õitsvaid taimi, siis on lubatud kasutada ajavahemikus 22:00-05:00

Evure ja Mavrik, kulunorm 0,15-0,2 l/ha registreeritud kasutamiseks oa-lehetäile, kasutuskordi 1-2 (õitsemise ajal pritsida ajavahemikus 22:00-05:00). Seega ühtegi toodet pole registreeritud oa-teramardikale, kuid sageli esinevad nad samaaegselt koos lehetäidega ning viimaseid tõrjudes saate ilmselt pihta ka mardikatele.

Oa-teramardika tõrje laoruumides.

Oa-teramardikad väljuvad hoiuruumis seemnetest.Kuigi hoiukohtades kasutatud meetmed ei vähenda kahjustatud seemnete osakaalu, piiravad need väljuvate putukate arvukust ja sellega seoses survet järgmiseks aastaks. Sellised meetmed on ladustamisel eriti tõhusad, kuna suur osa oa-teramardikatest pole veel seemnetest väljunud ning alles arenevad seal. Seetõttu võiks parimate kontrollimeetmete jaoks soovitada varajast sorti.

Seemnete töötlus sooja õhuga (temperatuuril 50–70 °C, olenevalt kestusest) tapab seemnetes areneva oa-teramardika, samal ajal vähendab seemnete veesisaldust. Kuid soojus võib vähendada seemnete idanemist, mis on seemneturu jaoks problemaatiline. Samuti tuleb arvestada, et liiga kõrgete temperatuuride mõjul võib kannatada visuaalselt seemnete välimus ning valk võib laguneda, mis võib osutuda probleemiks seemne müügil.

Mardikate avastamisel hoidlas saab nende vastu kasutada nii insektitsiide kui fumigante. Fumigeerimine nõuab tihedalt suletud hoiuruumi ning seda võivad teha vaid vastava litsentsiga töötlejad. Hoiuruumi sulgemisega saaks uutest seemnetest väljunud mardikate põgenemist talvitumiskohtadesse takistada ning kahjurite survet kultuurile vähendada. Lisaks võimaldab kahe aasta pikkune hoiustamine kõikidel arenevatel oa-terakärsakatel enne külvi seemnetest väljuda ning sellega vältida saastunud seemnete külvamist põllule.


Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist
12.06.2023