Taliteraviljade külv ja külviaeg ning puhtimine

Augusti lõpp on käes ning september ehk tarkusekuu saabumas, eks meiegi jätkame info jagamisega. Talirapsi külvid peaks olema tänaseks tehtud. Koristused veel käivad. Ei ole sel hooajal ilmataat armu andnud, küll oli vahepeal kuiv nüüd jälle vihmane.  Tagantjärele tõenäoliselt saame öelda, et keskmine aasta, kuigi nii raske hooaeg jääb aastateks meelde. Täna on, aga taliteravilja külvidega juba alustatud, põhiline külviaeg on veel ees ning loodame, et järgmine hooaeg tuleb parem. Kõige tähtsam on, et külv õnnestuks nii õigeaegselt, kui õige külvisenormiga.

Rukis

Tärkav rukis on punakas, sügis 2022.a.Augusti viimasel dekaadil hakkab traditsiooniline rukki külviaeg. Rukis tuleb külvata varem kui talinisu, kuna tal peab saama areneda sügisel umbes 3-7 võrset, et oleks kuhu koguda talvitumiseks vajalikke varuained. Väiksema võrsete arvuga taimed ei kogu piisavalt varuaineid ning võivad talvel hukkuda. Septembri esimeseks dekaadiks peaks saama rukis külvatud. Kui rukis külvata liiga hilja, võrsub ta küll ka edasi kevadel, kuid kevadistel võrsetel olevad pead on lühemad, pähikute arv on väiksem ja sellega jääb saagipotentsiaal madalamaks. Lisaks on suurem oht kevadistel võrsetel nakatuda tungalterasse. Valdavalt külvatakse ruutmeetrile talirukist 400-500 id tera/m². Hübriidrukist 150-200 id tera/m² ehk hübriidrukist müüakse ühiku kaupa ehk siis üks ühik on tavaliselt 6 ha. Kui külvata augusti lõpul, siis saab normi vähendada ja külvata ühe ühikuga 6-7 ha. Liiga hõredatel rukki külvidel on samuti oht nakatuda rohkem tungalterasse.

Talioder "Frigg".Talioder

Varasemalt on augusti lõpul alustatud ka taliodra külvidega. Kuna sügised on veninud veidi pikemaks ja lämmastikku kasutatakse sügisel veidi enam või eelviljast on jäänud seda mulda rohkem, siis pigem on talvitunud paremini sellised külvid, mis on tehtud ajavahemikus 4.-10.september. Kuna hooaeg on olnud keeruline, siis tänavu pigem optimeeritakse lämmastiku kasutamist. Kindlasti tuleb arvestada, et taim saaks piisavalt lämmastikku sügiseseks kasvuks, palju sõltub eelviljast. Eelnimetatud soovituslikul ajavahemikul tehtud külvidel on aastad näidanud, et lehemass ei kasva liiga suureks, samas jõuab taim piisavalt võrseid moodustada, mis kindlustavad hea saagipotentsiaali. Sooja oktoobri korral on võrsunud ka hilisemad külvid väga hästi, kuid kahjuks me ei tea sügise pikkust ja soojust ette, mistõttu seda ei saa soovitada. Taliodrad peavad suutma sügisel ära võrsuda (vähemalt 4-6 võrset). Kaherealine talioder nt `Frigg` võrsub juurde ka veel kevadel. Väga varajase ja suure külvisenormi juures (üle 300 id tera m²) on suur risk talvitumisel, sest m² kohta tuleb võrseid sellisel juhul 1200-2600 ja enam ning tõuseb oluliselt lumiseene, tüfuloosi nakkuse või haudumise risk. Tüüpiline taliodra külvisenorm on 200-250 id tera m². 6-tahulised taliodrad peaks külvama esimestena ja kaherealised taliodrad viimastena. Kes külvab varem, peab külvisenormiga tagasi hoidma.

Talinisu ja tritikale

Talinisu "Viki".Talinisu külviaeg algab septembri esimestest päevadest ja normaalse sügise korral võib edukalt külvata septembri lõpuni, kuigi ka need külvid võiks 20. septembri paiku lõpetada, et tagada saagipotentsiaal. Talinisu mõningaid sorte võib külvata ka juba augusti viimastel päevadel, mida on praktikas aastaid tehtud. Lihtsalt tuleb paika panna sortide külvijärjekord. Varajased sordid tuleb külvata varem, hilised sordid ja sordid mis kevadel väga hästi võrsuvad, neid külvata pigem külviaja lõpu poole. Aastad on siiski näidanud, et talinisu külvid, mis on tehtud septembri esimeses pooles on kevadel oluliselt paremas olukorras ja sügisel suurema saagikusega kui hiljem külvatud talinisud. Põhjus selles, et kui oktoober tuleb külm on taimede kasv aeglane ning varuainete kogumine vaevaline. Pika ja sooja sügise korral seda probleemi ei teki. Et taliviljad jõuaks piisavalt süsivesikuid koguda lehtedesse ning võrsumissõlme on neil vaja 40-60 päeva jooksul efektiivset temperatuuri (üle 5º) summas 250-300º või aktiivseid temperatuure (keskmine temperatuur üle 5º) umbes 500º.
Talinisu "Julie".
Talitritikale võrsub sügisel vähem kui rukis kuid intensiivsemalt nisust, seega on ka tritikale külviaeg pigem varasepoolsem. Talvekindluselt jääb tritikale alla nii rukkile kui ka talinisule. Valdavalt külvatakse ruutmeetrile talinisu ja -tritikalet 350-400 idanevat tera. Talinisu hilismate külvide korral tuleb külvisenormi tõsta 450-500 id tera/m². Sortidel, mis hästi ei võrsu, tuleb külvisenormi veel tõsta.

Külvi juures on väga oluline seemne kvaliteet, see tagab külvamisel ühtlase tärkamise ja arengu. Soovitav on kasutada eelmise aasta seemet, kuna tänavune seeme ei pruugi olla veel füsioloogiliselt valmis. Nagu eelnevalt juttu oli sõltub külvisenorm talivilja liigi ja sordi bioloogilistest omadustest samuti mullaviljakusest, külviajast, ilmast, mullaharimise ja külvi kvaliteedist ning külvitehnoloogiast (otsekülv, minimeeritud, künnipõhine; kitsas, lai või väga lai reavahe). Sellest lähtuvalt ei saa kõigile soovitada täpselt ühesugust külvisenormi.

Teraviljade puhtimine

Puhitud külviseeme.Puhtimispreparaate on mitmeid ja kõik Eestis registreeritud tooted on efektiivsed. Oluline on puhtimisel arvestada puhtimislahuse voolavuse, kleepuvuse ja formulatsiooniga. Väiksemate seemnete puhul on see eriti oluline. Hea voolavuse ja kleepuvusega puhtimispreparaadi kasutamisel saame tagada puhtimise ühtlikkuse. Preparaadi erinev kattuvus seemnetel põhjustab juba tärkamise ebaühtlikkuse, kuna need seemned mis preparaadiga vähem kokku puutusid, võivad nakatuda haigustesse ning mitmekordsed doosid teatud seemnetel võivad muutuda toksiliseks. Kui külviseemnete idanevuse kvaliteet on madal (nõrk idanevus), võib puhtimispreparaat seda veelgi vähendada. Oluline on puhtimisel veenduda, et seemned oleksid võimalikult tolmuvabad, kuna tolm takistab puhtimispreparaadi seemnele kinnitumast. Suurimaks ohuks on transpordi ja külvi käigus eraldunud puhis, mis saastab keskkonda ning pudeneb seemnetelt.
juuremädanik kõrrelistel.
Mitme erineva toimeainega puhise kasutamist võib käsitleda juba kui resistentsuse vältimise võtet, kuid teatud patogeenide vastu võib olla mõni toimeaine vähem tundlik. Seetõttu on valiku tegemisel oluline jälgida, et kasvuaegselt kasutatavad fungitsiidid ei kattuks puhises olevate toimeainetega, nii saate tagada võimalikut laia kaitse erinevate haigustekitajate poolt põhjustatud haiguste vastu. Puhtimine aitab kaitsta seemneid mitte ainult seemnete pinnal, vaid ka selle sees olevate haigustekitajate eest. Samuti kaitseb puhis taime varajases arengufaasis mulla kaudu levivate haiguste eest. Vaid puhitud seemnete külvamine aitab vältida teatud haiguste (kõvanõe, lendnõe, kõrrenõe, odra triiptõve, juuremädaniku) poolt tekitatavat kahju.

Taliteraviljade puhtimiseks sobivad tooted

Kinto Plus (fluksapüroksaad 33,3 g/l, fludioksoniil 33,3 g/l, tritikonasool 33,3 g/l) on kontaktse ja süsteemse toimega puhtimisvahend. Kulunorm taliteraviljadel 1,2-1,5 l/t.

Vibrance Pro (sedaksaan 25 g/l, fludioksoniil 25 g/l, tritikonasool 20g) Kontaktse ja süsteemse toimega puhtimisvahend seemnetega ja mullas levivate haigustekitajate vastu suvi-, tali- ja speltanisul, suvi- ja taliodral, kaeral, talirukkil ja talitritikalel. Töölahuse kogus peaks olema 5,5-10,0 l/t seemnete kohta. Töölahuse valmistamiseks lahustada toote kulunorm 1 tonni seemnete kohta 4-8 liitris vees. Kulunorm taliteraviljadel 1,5-2,0 l/t.

Celest Trio 060 FS (difenokonasool 25 g/l, fludioksoniil 25 g/l, tebukonasool10 g/l) on kontaktse ja süsteemse toimega puhtimisvahend nii tali kui suviteraviljadele. Kulunorm talinisul, rukkil ja tritikalel 1,5-2,0 l/t, taliodral 1,5 l/t.
Nisu kõvanõgi
Bariton Super (tebukonasool 10 g/l, protiokonasool 50 g/l, fludioksoniil 37,5 g/l). Kulunorm talinisul, taliodral, rukkil ning talitritikalel 1,0 l/t. Valmista puhtimislahus segades preparaati veega nii, et töölahuse kulu oleks 6-10 l/t seemnete kohta, st 5-9 l/t vett + Bariton Super 1,0 l/t.

Lisaained puhtimispreparaatidele

Keemilistele puhistele lisatakse sageli mitmeid biostimulaatoreid. Biostimulaatorite ülesanne on soodustada idanemisvõimet, ergutada juurte kasvu ning tagada taimedele tugevam juurestik. Nii paraneb taimedel eelkõige varajases faasis toiteainete omastamine, veega varustatus ning nad suudavad paremini ebasoodsatele keskkonnatingimustele vastu pidada. Tulemuseks on ainevahetuse paranemine, suureneb antioksüdantide hulk ning klorofülli tootmine, selle läbi paraneb saak ning saagi kvaliteet. Pikaajalised katsed näitavad, et igal aastal ei anna lisaainete lisamine positiivseid tulemusi. Alati on võimalus katsetada ja proovida.

YaraVita StarPhos CMZ on vedelformulatsioonis leheväetis, mis on mõeldud nii teraviljade puhtimiseks kui põllukultuuride lehekaudseks väetamiseks. Sisaldab lisaks P ka Cu, Mn, Zn, mis parandavad taimede fotosünteesi võimet. Seguneb hästi enamiku taimekaitsevahenditega, kuid mitte fenoksühapetel põhinevate ainetega (näiteks MCPA). Kasutada teraviljadel 2-4 lehe faasist kuni teise kõrresõlmeni normiga 2,0-3,0 l/ha ja rapsil alates 3-6 lehe faasist normiga 1,0-3,0 l/ha.
Seemnetöötluse juures ei tohi kasutada väga suuri vase norme, mis võivad idanevust pärssida. Puhtimisel kasutada normi 2,0-3,0 l/t.

YaraVita SEEDLIFT sisaldab kultuuride algarenguks ja tärkamiseks olulisi elemente: fosforit ja tsinki. Sisaldab ka orgaanilist süsinikku ning merevetikast (Ascophyllum nodosum) välja töötatud biostimulanti. YaraVita SEEDLIFT on välja töötatud spetsiaalselt seemnete töötlemiseks, tagamaks põllukultuuride kiire algareng. Idanevatel seemnetel on suur tsingi- ja fosforivajadus, eriti tsingi- ja fosforivaestes piirkondades, seega sobib toode paljudele põllukultuuridele, et aidata kaasa tärkamise kiirendamisele. Taliteraviljad: seemnete puhtimisel kasutada kulunormi 3,0 l/tn kohta, segatuna veega.
"

Prolis ja MAX Proliin, sisaldab 99,5% L-α aminohapet proliin, mis on ühest 20st peamisest aminohappest, mis moodustab valke. Valgud osalevad kõikides bioloogilistes protsessides. Proliini kasutamine ergutab narmasjuurte arengut ja klorofülli moodustumist. Reguleerib taimede veerežiimi, mis aitab taimedel kergemini taluda ebasoodsaid tingimusi ning kiiremini taastuda. Kulunorm 5 g/t.

Raykat Start sisaldab vabasid aminohappeid (4%), polüsahhariide (15 %), tsütokiniinide (0,05%) ning mitmed taimele vajalikke toiteelemente (NPK 4-8-3 + 0,1% Fe + 0,02% Zn +0,03% B). Tsütokiniinid on hormoonid, mis soodustavad raku jagunemist, indutseerivad võrsed ja soodustavad nende kasvu. Seemnete puhtimiseks kasutatakse kulunormi 0,3-1,0 l/tonnile.

Razormin sisaldab vabu aminohappeid, polüsahhariide, orgaanilist ainet ning mitmeid taime kasvuks vajalikke toiteelemente. Universaalne aminohappe baasil taime biostimulaator, mis soodustab taime kõiki kasvuetappe. Razormin stimuleerib juurte arengut, soodustab vegetatiivset kasvu, tõstab saagi kvaliteeti ja saagikust. Mitte segada vaske sisaldavate taimekaitsevahenditega (vasksulfaat jms.). Seemnete puhtimine: 0,2-1,0 l/tonnile seemnetele.

Humistar sisaldab humiinhappeid (12%) ja fulvohappeid (3%). Aitab lagundada fosfori lahustumatuid vorme. Parandab mullas mikrofloora arengut, soodustab seemnete idanemist ja taimede juurestiku arengut. Sobib segada vees lahustuvate väetistega ja pestitsiididega.
Ei sobi segada mineraalõlide, väävli, vase, vaskorgaaniliste ühenditega ja madala pH tasemega (pH < 4,0) toodetega. Kulunorm puhtimisel 1,0-4,0 l/t.


Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI, taimekasvatusspetsialist
30.08.2023