Ristõieliste nuuter ning talirapsi- ja rüpsi leheväetamine

Üldiselt on tänu soojusele ja niiskusele täna talirapsid ja -rüpsid heas kasvujõus. Kiire kasvu ajal vajab taim, aga ka rohkesti toiteelemente. Kui märkate tavapärasest erinevat värvimuutust lehtedel, tuleks reageerida esimesel võimalusel.

Ebajahukaste nakkus rapsi lehel, näha on kollakat laiku, seda saab edukalt tõrjuda erinevate kasvuregulaator-fungitsiididega.Toiteelementide puudusest tingitud põhjuseid olla mitmeid, eelkõige on selleks mulla pH (happeline muld, lupjamine), samuti mulla lõimis, ilmastik jne. Mõningatel juhtudel on lehe kaudu andmine ainuke võimalus, kuidas tagada taimele piisav toiteelementidega varustatus. Vajadus on suurem, kui teatud toiteelementi ei saa taim mullast kätte. Täna on põhjuseks ka eelnev põuaperiood, kus talirapsi juurekaelad on väljaveninud. Aastate jooksul olen täheldanud, et kui eelnevalt on väga põuane ning muld kuivab väga sügavalt läbi on mulla vajumine järk-järguline. Külvid said küll enamasti niiskesse mulda, kuid altpoolt oli kuiv, seega pinnase vajumine jätkus. Mida tugevamaks kasvab juurestik, seda rohkem raps ennast pinna lähedale tagasi tõmbab.
Kaevandikärbes oma elutegevusega põhjustab valgeid kaevandilaike lehtedel, üldiselt tõrjuda pole vaja. 
Põhiväetised antakse enamasti koos külviga, samuti väävel ja magneesium. Boor on aga selline element, mida on talirapsile kindlasti vaja lehekaudselt juurde anda. Kasvuhäirete põhjuseks ei pruugi olla ainult toiteainete puudusest tingitud põhjused, selleks võivad olla nii kahjurid, haigused, taimekaitsevahendid, öökülm, tallamine jm tegurid, seega tuleb järelduste tegemisel arvestada kõiki faktoreid.

Ristõieliste nuuter ehk kapsanuuter (Plasmodiophora brassicae)

Ristõieliste nuuter põhjustab juurte paksenemist.Soojad, optimaalne temperatuur 18-25 °C ja niisked sügisilmad, nagu tänavu, soodustavad ristõieliste nuutri levikut, nakkuse tugevus varieerub erinevatel aastatel ja on otseses sõltuvuses ilmastikust. Patogeen võib nakatada kõiki ristõieliste sugukonda kuuluvaid looduslike või kultuurtaimede liike.

Esmaseks haigustunnuseks on sageli pisut punakas või kiduram taim ning mullast välja tõmmates on taime juurtel pahataolised moodustised. On olukordi, kus kasvuperioodi alguses pole haiged taimed visuaalselt tervetest eristatavad, kuid mullapinnalt on paksendid juurtel juba näha. Juurtel moodustunud paksendid takistavad taimedel toitainete omastamist ja vee transporti. Haigus kulmineerub taimede hukuga ning mulla nakatumisega patogeeni puhkeeostega. Puhkeeosed säilivad mullas või taimejäänustel elujõulisena väga pikka aega. Sobiva peremeestaime olemasolul idanevad mullas puhkeeosed, mis vabastavad esmaseid taime juurtesse tungivaid zoospoore ehk rändeoseid. Seejärel moodustuvad juurekarvas plasmoodiumid ehk hulktuumsed rakukehad, mis omakorda moodustavad rändeoslaid, millest vabanevad sekundaarsed zoospoorid. Need omakorda tungivad peremeestaime juurtesse ning tekitavad paksendeid. Juure kõdunemisel satuvad miljonid puhkeeosed taas mulda, levides seejuures mullavee, jalanõude, põllumasinate, loomsete väljaheidete ja taimejäätmetega edasi.
Ristõieliste nuutrisse nakatunud taimed.
Haiguse esinemise tõenäosus on suurem halvasti õhustatud liigniiskel happelisel mullal. Nakkuse levikut mõjutab ka erinevate elementide - kaltsiumi, boori, lämmastiku - sisaldus mullas. Kõrgem kaltsium vähendab juurekarvade infektsiooni ja plasmoodiumide küpsusastet. Ent boori madala sisalduse korral mullas ei suuda kaltsiumioonid nakatumist kontrollida. Samuti võib lämmastiku kõrgem sisaldus mullas pärssida haigustekitaja levikut.

Nuutri avastamisel põllul saab taimede nakatumise varajases kasvufaasis mõningate võtetega haiguse survet vähendada.

• Anda piisavalt lämmastikku. Väiksema kahjustusega taimed suudavad heas kasvujõus produtseerida lisajuuri ning vähendada nuutri survet. Kui juured on juba muutunud komudeks ehk pahkadeks, pole kahjuks lämmastiku andmine nendele taimedele abiks, kuna enamus juuri on juba hävinud ja taim mädanema läinud.
• Eelista kõrge Ca sisaldusega väetisi.
• Anda piisavalt väävlit, samas jälgida, et lämmastiku ja väävli suhe oleks tasakaalus. Optimaalne N ja S suhe on 1: 4-5 st 100 kg lämmastiku kohta 20-25 kg väävlit.
• Peale poolmakroelementide (Mg, S), ei tohi ära unustada mikroelemente (Mn, Zn, B, Mo). Sobib kasutada erinevaid leheväetisi, mis sisaldavad vajalikke toiteelemente.
• Tõrju ristõielisi umbrohtusid.

Haiguse ennetamiseks on kõige tähtsam happeliste muldade lupjamine, korralik viljavaheldus ning põllutööriistade puhtana hoidmine. Väävliga väetamine, samuti mikroelementidega. Ristõieliste nuuter on limaseen, kes elab spooridena mullas. Seene ellujäämiseks on oluline peremeestaime olemasolu. Mullavees idanenud rändeosed tungivad juurtesse ning põhjustavad taimedel eelpool mainitud kahjustusi. Ristõielised kultuurid ei tohiks korduda külvikorras enne 5…8 aastat. Eoste ehk spooride poolestusaeg on 4 aastat st peremeestaime mitte leidmisel surevad pooled eosed, seega vähemalt 5 aastat mitte kasvatada sellel põllul ristõielisi kultuure. Üks võimalus on kasvatada nuutrikindlaid sorte. Kuid need sordid on resistentsed vaid teatud patogeenitüvede suhtes.

Lisaks ristõieliste nuutri leviku tõkestamisele soodustab lupjamine mullast toitainete kättesaadavust, parandab väetiste kasutusefektiivsust, soodustab mikroorganismide tegevust ning ühtlasi tõstab saagikust. Muldade nakatatust saab määrata biotestiga.

Talirapsi ja -rüpsi leheväetamine

Laiguline põld viitab toitainete puudusele.Siinkohal tähtsamad toiteelemendid, millele kindlasti tasuks tähelepanu pöörata ja puudustunnuste ilmnemisel koheselt reageerida. Terve ja tugev taliraps peab vastu ka karmimad ilmastikutingimused oluliselt paremini kui nõrk ja kidura kasvuga taim.

Talirapsil sobib kasutada spetsiaalseid kompleksmikroväetiseid nagu YaraVita Brassitrel Pro (N 69 g/l, B 60 g/l, Mg 71 g/l, Ca 89 g/l, Mn 71 g/l, Mo 5 g/l või YaraVita Brassitrel Bio (N 75 g/l, B 60 g/l, Mg 15 g/l, Mn 15 g/l, Mo 2 g/l, S 29 g/l). Keskmine kulunorm ühekordsel kasutamisel 1,0-2,0 l/ha, vajadusel korrata pritsimist.

Paagisegudesse sobivad ka erinevad pulbrilised veeslahustuvad leheväetised nagu nt Yara Tera Kristalon Plus 20-20-20, mis sisaldab lämmastikku NH₂ kujul, seetõttu on see eriti sobiv taimede stimuleerimiseks. Samuti on sobivad kõrgema kaaliumiga Yara Tera Kristalon Red 12-12-36 või kõrgema fosforiga Yara Tera Kristalon Yellow 13-40-13, soovituslik kulunorm YaraTera väetistel on 2,0-5,0 kg/ha.

Toiteelementide tähtsus ning soovitused leheväetiste kasutamiseks.

Tugevad taimed on talve- ja külmakindlamad.Kaalium on talve ja külmakindluse seisukohalt üks olulisemaid elemente. Kaaliumipuudust soodustavateks teguriteks on happelised (madal pH) või kerged leostunud mullad, põuatingimused, tugevad vihmasajud (toitainete leostumine) või liigniiskus, rasked savimullad, mullad väikese K-varuga, magneesiumirikkad mullad. 

Kaalium soodustab suhkrute sünteesi taimedes, tugevdab taimeraku seina ja kudede struktuuri. Seeläbi paraneb vastupanu stressile (nt põud, külm ilm jne), taimed on elujõulisemad ja tugevamad ning talve- ja külmakindlamad. Kui põhiväetisega ei saanud taimed piisavalt kaaliumi, on võimalik kasutada lisaks kaaliumi sisaldavat leheväetisi.
Kaaliumirikkad leheväetised: Yara Tera Krista K Plus (N 137 k/kg, K 463 g/kg), YaraVita Safe K (K 415 g/l, N 45 g/l), keskmine kulunorm 2-4 l/ha. Yara Tera MKP (P 226,7g/kg, K282,2g/kg), väetis ei sisalda lämmastikku, seega võib kasvu ergutamiseks lisada lämmastikku sisaldavaid leheväetisi, soovitatav kulunorm 2,0 kg/ha.

Hästi arenenud juurestik tagab parema talvitumise ja tulevase saagikuse.Fosforipuudusel on taimedel kidur kasv, juuresüsteem on halvasti arenenud, selleläbi väheneb talvekindlus ning hiljem saagikus. Eelkõige avaldub fosforipuudus happelistel või väga leeliselistel muldadel (äsja lubjatud), soodustatavateks teguriteks on külm ja niiske ilm.

Fosfor soodustab kultuuri paremat arengut, suureneb talvekindlus ja paraneb saagikus. Fosfori vajadus rapsil rahuldatakse sageli põhiväetise andmisega. Juurestiku arengu soodustamiseks ja talvekindluse tõstmiseks võib anda vajadusel lehe kaudu fosforit lisaks.
Fosforirikkad leheväetised: Yara Tera MKP (P 226,7g/kg, K282,2g/kg,), väetis ei sisalda lämmastikku, seega võib kasvu ergutamiseks lisada lämmastikku sisaldavaid leheväetisi, soovitatav kulunorm 2,0 kg/ha. Hästi sobib YaraVita Kombiphos, mis sisaldab fosforit, kaaliumi, magneesiumi, mangaani ja tsinki, kulunormiga 2,0 l/ha.

Väävlipuudusel muutuvad nooremad lehed marmorjaks.Väävli esimene puudustunnus algab noorematest lehtedest, kus lehed muutuvad kollaseks (marmorjaks), kollasus algab lehe servadest. Teine väga selge tunnus ilmneb õitsemisel, kus õied on väikesed ja kroonlehed kahvatu värvusega. Väävlipuuduse avastamine hooaja alguses on väga oluline, sest raps on eriti tundlik väävlipuuduse suhtes. Väävlipuudust soodustavateks teguriteks on happelised või kerged leostunud mullad, madal orgaanilise aine sisaldus mullas ja muldade halb õhustatus.

Väävel soodustab õitsemist, ühtlasemat valmimist, suurendab terade saagikust ning seemnete õlisisaldust. Väävlit vajab taliraps 3 tonni saagi moodustumiseks 30-40 kg/ha, sellest sügisel umbes 30%. Sügisel antakse väävlit tavaliselt põhiväetisega, kuid vajadusel saab anda väävlit ka lehe kaudu lisaks erinevate väävlit sisaldavate tooodetega.
Väävlit sisaldavad erinevaid magneesiumsulfaadid nagu EPSO Top (Mg 96g/kg, S 130g/kg), EPSO Combitop (Mg 78,4g/kg, S 136 g/kg, Mn 40 g/kg, Zn 10 g/kg), EPSO Microtop (Mg 90,4 g/kg, S 124 g/kg, B 9 g/kg, Mn 10 g/kg). Magneesiumsulfaatide soovituslik kulunorm paagisegudes teiste toodetega on 2,0-5,0 kg/ha.

Magneesiumipuudus avaldub esmalt vanematel lehtedel.Magneesiumipuuduse väliseks tunnuseks on kloroos. Vanematel lehtedel tekib lehtede soonte vahel kolletumine, samuti levib pruun või purpurne kirme alates lehe servadest. Väga sageli avaldub magneesiumipuudus lubjatud muldadel ning muldadel, mis saavad suures koguses kaaliumväetist. Samuti on soodustavateks teguriteks orgaanilise aine rikkad mullad, liivmullad ja ka külm ning niiske ilmastik.

Magneesium soodustab paremat kasvu, õitsemist ja ühtlasemat valmimist, suurendab saagikust ning seemnete õlisisaldust. Magneesiumi tarve on rapsil kolm korda suurem kui teraviljadel, 3 tonni saagi saamiseks tuleks anda 20-30 kg/ha magneesiumi. Lisaks põhiväetisele saab magneesiumi anda ka lehe kaudu nt. Erinevate magneesiumsulfaatidega või kompleksmikroväetistes oleva koostisosana.
Magneesiumväetised: YaraVita Hydromag (Mg 300 g/l, N 69 g/l), kulunorm 2,0-4,0 l/ha. Sobib kasutada lehe kaudu erinevaid magneesiumsulfaate nagu EPSO Top (Mg 96g/kg, S 130g/kg), EPSO Combitop (Mg 78,4g/kg, S 136 g/kg, Mn 40 g/kg, Zn 10 g/kg), EPSO Microtop (Mg 90,4 g/kg, S 124 g/kg, B 9 g/kg, Mn 10 g/kg). Magneesiumsulfaatide soovituslik kulunorm paagisegudes teiste toodetega on 2,0-5,0 kg/ha.
Magneesiumipuuduse tunnused avalduvad vanematel lehtedel, tekib lehtede soonte vahel kolletumine.
Booripuudusel varred mõranevad ning lehed on kortsulised, halveneb õitsemine, väheneb kõtrade moodustumine ja täitumine ning raps valmib ebaühtlaselt. Booripuudus avaldub sageli värskelt lubjatud muldadel, lisaks on soodustavateks teguriteks kõrge lämmastik, külm ja niiske ilm ning liivmullad.

Boor vähendab taimede kadu talvitumisel, soodustab nende kasvu ja suurendab toitainete omastamise võimet ning valmistab ette kiiret kevadist narmasjuurte arengut. Boori on soovitav lisada näiteks koos kasvuregulaatoriga paagisegusse. Taliraps vajab boori umbes 400-500g/ha. Kindlasti tuleks anda boori värskelt lubjatud muldadele. Korraga antav boori kogus elemendina võiks olla 150-200 g/ha.
Boorväetised: YaraVita Bortrac (B 150 g/l), Profit B (B 150 g/l, N 65 g/l), Profit B+Mo (B 150 g/l, Mo 7 g/l). Keskmine kulunorm ühekordsel kasutamisel 1,0-2,0 l/ha, vajadusel korrata pritsimist.

Lämmastikupuudusel kolletuvad esmalt vanemad lehed.Mangaanipuudus võib põhjustada ähmaseid kollaseid laike esmalt hiljuti täissuuruse saavutanud noorematel lehtedel. Lehtedel võivad tekkida kärbunud täpid ning rapsi kasv võib pidurduda ning hilineb kõtrade täitumine. Sageli võib segi ajada selle magneesiumipuudusega, kuid viimase puhul tekib lehtedel punetus.

Mangaan aktiviseerib ensüümide toimet ning fotosünteesi. Alandab nitraatide sisaldust seemnetes ja suurendab proteiini sisaldust. Mangaan’i vajadus rapsil on umbes 750-1250g/ha.
Mangaanirikkad leheväetised: YaraVita Mancozin (Cu 110 g/l, Mn 330 g/l, Zn 84 g/l), soovituslik kulunorm 1,0 l/ha. YaraVita Starphos CMZ (P 87 g/l, Cu 10 g/l, Mn 45 g/l, Zn 45 g/l), kulunorm 1,0-3,0 l/ha.

Lisaks vajab raps vaske 50-100 g/ha, tsinki 200-400g/ha ja molübdeeni 10-15g/ha. Vajadusel kasutada spetsiaalselt rapsile mõeldud kompleksmikroväetisi, mis sisaldavad vajalikke toiteelemente.
Pinnase vajumisest põhjustatud juurekaela väljavenimine.
Kokkuvõtteks võib õelda, et lehekaudne väetamine on alternatiiv täiendavate tulemustega. Paremaid tulemusi annab see siis, kui taimedele on loodud juure kaudu hea toitumine. Lisaks võib arvestada, et teatud tingimustes on mõned elemendid lehtede kaudu paremini omastatavad. Sageli on see ka kiirem puuduste lahendamine eelkõige taime kasvule ebasoodsates oludes, et tagada suurem saak. Sageli kasutatakse leheväetisi eelkõige ennetavalt, teades rapsi vajadust teatud toiteelemendile.

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist
14.09.2023