Haigusetõrjest rapsis ja teraviljades. Suviviljade umbrohutõrje

Viimasel nädalal on loodus väga kiiresti muutunud, taimede areng on olnud väga kiire ning kasvufaasid vahetunud. Pika kuumalaine tõttu on talirapsid juba Lõuna-Eestis õitsemise lõpetanud ja ka Põhja-Eestis on talirapsi täisõitsemine ümber saanud. Ei mäletagi sellist kevadet kus praktilisselt 10-12 päevaga taliraps ära õitseb.

Hernel vajalik teha umbrohutõrje. Foto: T. AnnukKuumuse ja kuivuse tõttu ei saanud päeval teha taimekaitsetöid. Tänaseks on juba mõnel pool vihma sadanud, kuid mõnes piirkonnas pole, peale viimast lumesadu, tilkagi sademeid tulnud ning põud hakkab tunda andma. Taliteraviljades on päevakorral lipulehe kaitseks haiguste tõrje, suviteraviljadel umbrohutõrjet. Hernel ja põldoal tehakse umbrohutõrjet ning rapsil valgemädaniku ja kuivlaiksuse tõrje. Putukad on samuti aktiivsed nii on liblikõielistel hernekärsakad, lisaks on põldoale saabunud oa-teramardikad ning lehetäid. Suvinisu ja otra kahjustanud hüpikpoilaste näritud lehed jäävad järjest märkamatuks, kuna uued lehed kasvavad juurde ning saabunud on lehetäid.

Vaatame üle selle nädala olulisemad tõrjetööd nagu haigusetõrje rapsis ja teraviljades ning millised haigused on juba nakatunud. Lisaks on oluline täna suviviljade umbrohutõrje, kus toome ära ka enamlevinud umbrohutõrjevahendite tõrjespektri, lisatud fail.

Valgemädanik (Sclerotinia sclerotiorum)

Valgemädaniku nakkuskoht. Õie kroonlehtedel on eosed eluvõimelised kuni 21 päeva, 2024. Foto: T. AnnukViimane nädal on hoogsalt öösiti tehtud valgemädaniku tõrjet ja kellel veel tegemata peaks sellele tähelepanu pöörama, kuna valgemädaniku eoste idanemiseks ja kasvuks vajalik toitepinnas on rapsi varisenud õie kroonlehed neil paikneva õietolmu ja muu ainete seguga. Õie kroonlehtedel on eosed eluvõimelised kuni 21 päeva. Soe ilm ja vihm soodustab eoste eraldumist, kuid tugev vihm (umbes 3 mm või rohkem tunnis) peseb eosed õhust ja ka õie kroonlehtedest välja, vähendades nakkusohtu. Seni kuni vihma ei sadanud oli nakkusoht üsna väike, kuid nüüd on kohati sadanud ja sellega seoses on saabunud idanemise ootel eostele soodsad tingimused. Nakatumisel on soodustavaks teguriks eelkõige kõrge õhutemperatuur ja niiskus.
Valgemädanikust saad täpsemalt lugeda siit: LINK

Ristõieliste kuivlaiksus (Alternaria brassicae)

Kuivlaiksus rapsi kõtradel. Foto: T. AnnukOn seenhaigus, mis soodsates tingimustes paljuneb väga kiiresti. Haigustekitaja arenguks on soodne kõrge õhutemperatuur 17-25°C, niiske ilm, vihmaperiood või relatiivne õhuniiskus 90-100% vähemalt kolmel järjestikusel päeval. Optimaalseim on 22-25 °C ja püsiv veepiiskade olemasolu taimel, mil 4–6 tunni jooksul peale eoste laskumist taimele toimub nakatumine. Eoseid kantakse edasi kas vihmapiiskade abil või tuulega. Kahjustus vähendab assimileerivat pinda, seeme jääb peeneks, osaliselt varisevad seoses kõdraotste avanemisega. Eriti suur saagikadu on kõtrade moodustumise perioodil, kui temperatuur ja õhuniiskus on kõrged, ning eelnev periood on olnud kuiv ja soe. Haigus saab alguse taimejäänustel mullas arenenud püsieostest ja levib ka nakatunud seemnematerjaliga. Täna on osadel sortidel sordiaretuse käigus parandatud rapsi geneetilist omadust kõtrade avanemiskindluse suhtes. Eelkõige vähendab see saagikadu koristamisel kaitstes saaki ning suurendades saagikust, kuid tugeval kuivlaiksusesse nakatumisel ei pruugi sellest piisata.

Haigustunnused. Rapsi ja rüpsi lehtedel ja kõtradel hele- ja tumepruunide kontsentriliste laikudega ringid, millel moodustub eoskirme, taime vartel piklikud, violetja-halli tooniga kuni 5 mm pikkused laigud – intensiivsem tiheda taimiku korral. Nakatunud kõtradel tumeda äärisega 0,5-3 mm diameetriga laigud. Kõrge õhuniiskuse korral võivad nakatunud taimeosad olla kaetud tumeda, sametise seenemütseeliga.

Keemiline tõrje. Valgemädaniku pritsimise orienteeruv aeg on esimeste õielehtede langemisest rapsi peaharul, kuni täisõitsemiseni. Kuivlaiksuse pritsimise orienteeruv aeg on hiljem kui valgemädaniku tõrjel, tavaliselt õitsemise lõpus, esimeste haigustäppide esinemisel kõtradel. Valgemädaniku ja kuivlaiksuse tõrjeks sobivad samad tooted.

NB! Valgemädaniku ja kuivlaiksuse tõrjeks kasutatavaid fungitsiide on lubatud kasutada taimede õitsemise ajal. Kui töödeldaval alal on õitsvaid taimi, võib taimekaitsetöid teha ainult õhtul, öösel või varahommikul, kui mesilased ja teised tolmeldajad putukad ei lendle enam või pole alustanud aktiivset lendlust. Nimetatud tooteid võib kõdra-peitkärsaka ja sääse tõrjeks segada insektitsiididega, sel juhul kasutusaeg sõltub insektitsiidi kasutusajast.

Haiguste tõrje talinisul ja odral

Talinisul lipuleht väljunud, 2024. Foto: T. AnnukTänaseks on ka talinisul suures osas lipuleht väljas (kasvufaas 39), hilistel sortidel on veel tulemas, seega kui lipuleht on väljunud on õige aeg teha haiguste tõrjet (T2). Eelkõige on vajalik nendel põldudel, kus esimest haigustõrjet (T1) pole tehtud, kuna haigused hakkavad nüüd tugevamini lööbima. Täna ongi paljudel esimene pritsimine üldse tegemata, kuna oli väga külm ja siis tuli kuumalaine ning haigused ei lööbinud.

Optimaalsel ajal tehtud teine pritsimine (T2) annab maksimaalse kaitse lipulehele, ning hävitab varjatud nakkuse lehelt 2, mis on eelmisest tõrjest (kui seda on tehtud) pääsenud.

Oder on alustanud õitsemist, 2024. Foto: T. AnnukOdral on teise (T2) pritsimise optimaalne aeg lipulehe keelekese ilmumisest kuni viljatupe paotumiseni (Kasvufaas 39-49). Sel ajal kaitstakse erinevate lehelaiksuste vastu nagu äärislaiksuse, pruunrooste ja võrklaiksuse. Kuumade ilmade tõttu on taimed nii kiiresti arenenud, et täna talioder juba kohat õitseb, seega, kui haigusetõrje on veel tegemata ning vajadus teha saab õitsemisaegselt kaitsta taimi pähikuhaiguste vastu. Vajadus on eelkõige nendel sortidel kus kui haigusetõrjet pole tehtud ning esimesed haigustunnused näha, samuti kui on tegemist haigustele vastuvõtliku sordiga. Esimise pritsimise ajaks (T1) odral loetakse kasvufaasi 25-31, see on võrsumise faas kuni esimese kõrresõlmeni, sageli tagab piisava kaitse siiski teine pritsimine, kuna kevadel arenevad taimed väga kiiresti, ning esimese pritsimise ajal võib tõrje vajadus puududa.

Kokkuvõtteks optimaalne aeg haiguste tõrjeks on siis, kui viimane arenev leht on täielikult väljunud. Pritsimine on liiga vara, kui leht pole täielikult välja kasvanud, tulemuseks on ebapiisav pritsimislahuse kate lehele ja seega vähene kontroll haigustele. Pritsimine on liiga hilja kui haigus on juba lööbinud, eriti nende fungitsiidide puhul, millel on kaitsev toime. Keemilise tõrje ennetav ja kaitsev mõju on vältida seene eoste idanemist ja/või sissetungi taimesse.
Jahukaste nakkus talinisul, 2024. Foto: T. Annuk
Täna on taimehaigustest lööbinud mitmed meil levinud haigused nagu kõrreliste jahukaste (Erysiphe graminis), kõrreliste helelaiksus (Zymoseptoria tritici), nisu-pruunlaiksus e. DTR (Pyrenophora tritici-repentis), odra-võrklaiksus (Pyrenophora teres f. teres), kollane rooste (Puccinia striiformis) ja äärislaiksus (Rhynchosporium commune, R. secalis). Kuna kasutada lubatud fungitsiide on väga palju, siis ei ole mõtet neid siinkohal välja tuua.

Umbrohutõrje suviteraviljades

Suviteraviljas umbrohud tärkavad, 2024. Foto: T. AnnukHerbitsiidi valikul on soovitav meeles pidada, et aastaid ühte ja sama toodet kasutades võivad hakata võimust võtma teatud umbrohud, mis alguses võivad tunduda vähetähtsad nt. nagu põldkannike. Küll aga võib kasutada erinevate toimeainete segusid, nii väldite tulevikus teatud toimeainetele resistentsete umbrohtude teket. Toote kasutamisel lugege kindlasti pakendi märgistust ning arvestage teatud toodete järelmõjudega nt Sekator OD kasutamisel ei tohi sügisel rapsi ega rüpsi külvata, Tombo WG kasutamisel tuleb enne liblikõieliste külvi maa sügavalt harida või künda jne.

Suviteraviljas umbrohud on tõrjeks sobivas kasvufaasis, 2024. Foto: T. AnnukEnamus suviviljade herbitsiide on kasutamiseks mõeldud tärkamisjärgselt, kui umbrohud on üleval. Umbrohutõrje on efektiivsem kui seda tehakse umbrohtude idulehtede või esimeste pärislehtede faasis. Mida suuremaks kasvavad umbrohud, seda suuremat normi tuleb kasutada. Seega optimaalsel ajal tehtud umbrohutõrje säästab keskkonda ja on majanduslikult tulusam.

Lisaks tuletame meelde, et mõned tooted nt Banvel 4S on lubatud kasutada kuni teraviljade esimese kõrresõlme moodustumiseni. Kasutades neid tooteid pärast esimese kõrresõlme moodustumist kahjustate tulevast saaki, teraviljapea võib jääda lühikeseks ning halvimal juhul jääb pool saagist saamata. Seega, kui te olete valinud sellise toote, peate olema hoolas, et umbrohutõrjega ei hilineks.

Millele tasub tähelepanu pöörata!

• Suviodras umbrohud tärkavad, 2024. Foto: T. AnnukKaerakasvatejatel tasuks arvestada, et kui kasutada sulfuroontüüpi herbitsiide (Granstar Premia, Calibre 50 SX, Trimmer 50 SG, Buster, TBM, Ergon, Biathlon 4D jms) võivad need tooted lehestikku pleegitada, seega on mõistlikum neid vältida. Tasuks eelistada neid tooteid, mis ei tekita taimedele liigset stressi nagu Ariane S, Banvel 4S, MCPA 750, Primus, 2,4 D Nufarm, Estet 600 EC, Elegant 2FD, Arbiter, Flurostar 180 jms
• Kui on hästi umbrohtunud põllud raskemini tõrjutavate liikidega (suuremad pujud, pusurohi, nõgeselisi jt) ja/või maisi järgi külvid, siis seal kasutada Ariane S. Minimeeritud harimistel on puju muutunud kohati oluliseks umbrohuks. Puju vaba põldu on lihtsam ja kiirem koristada ning koristatud vilja niiskus on väiksem.
• Suurte umbrohtude puhul kasutage alati suuremaid lubatud kulunorme.
• Gramm-herbitsiididele lisage kindlasti märgaja. Quelexi puhul ärge kasutage supermärgajat.

Vaata herbitsiidide toimespektrit kaheidulehelistele umbrohtudele siit: LINK

Lehetäilased (Aphididae) suviteraviljadel

Suviviljadel on märgata tiivulisi lehetäisid, kes on migreerunud talvitumispaikadest mahlasele orasele.
Populatsioon kasvab massiliselt, kui keskmine temperatuur ületab 13 ºC ja suhteline õhuniiskus 68%, tavaliselt juuni II poolel. Lehetäid Imevad pistmis-imemissuiste abil taimemahla lehtedest, võrsetest, hiljem ka kõrtest ja rohelistest viljapeadest. Tugevalt kahjustatud taimedel viljapea ei välju lehetupest, lehed kolletuvad enneaegselt, taimed võivad hävida, saak langeb ja kvaliteet halveneb. Lehetäide eritistel arenevad tahmkatteseened, takistades normaalset assimilatsiooni.
Suviodral lehetäid. Foto: T. AnnukKahjustuse suurus sõltub lehetäide arvust taime kohta ja teravilja arengujärgust. Kui kahjur ilmub teraviljapõllule enne odra 37. kasvufaasi on kahjustus tunduvalt tugevam. Lehetäid eelkõige toominga lehetäid kannavad üle ka mõningaid teraviljade viirushaigusi nagu odra kollast kääbusviirust (Barley yellow dwarf luteovirus’t), mis on tugeva saaki alandava toimega. Soovitame olukorda jälgida.

Tõrje. Õigustamaks pritsimist, peaks arvukus järjest tõusma või ületama tõenäoliselt tõrjekriteeriumi paari päeva jooksul kontrollimise päevast. Tõrjekriteerium on lehetäide esinemine 20–30% võrsetel. Soovitav on pritsida ainult üks kord valiva toimega insektitsiidiga, mis säästab lehetäide looduslikke vaenlasi (lepatriinud jt.). Lepatriinude eriti suure arvukuse korral põllul võib kaaluda ka pritsimise ära jätmist, kuna lepatriinud hävitavad lehetäisid väga aktiivselt.

Kasutage taimekaitsevahendeid ohutult. Enne kasutamist lugege alati läbi märgistus ja tootekirjeldus!

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI, taimekasvatusspetsialist
29.05.2024