Tähelepanekud rapsipõldudelt

Tänaseks on talirapsid tärganud, varasemad külvid on juba 5-6 lehe faasis, hilisematel külvidel on enamasti esimesed pärislehed olemas. Esimene haigusetõrje ja kasvureguleerimine on paljudel juba tehtud, siiski ei tohi taimi tähelepanuta jätta, sest eelnev kuum suvi ning tänane soojus ja niiskus soodustab kahjurite aktiivsust kui haigustesse nakatumist.

Nälkjate kahjustus, sügis 2021.a.Putukatest võime praegu kohata talirapsil kapsa-tuhktäi kolooniaid, naeri-lehevaablaste ebaröövikud, maakirpe, tirdilisi. Ära ei tohi unustada, kõige ohtlikumat kahju tekitavad limused. Taimehaigustest on praegu näha põllul ristõieliste ebajahukastet, esimesed mustmädaniku ehk fomoos nakkused, lisaks tuleb kontrollida tuleb ristõieliste nuutrit.  Erinevate taimekavatusvõtetega saame võidelda nii taimehaiguste kui kahjurite vastu. Taimehaiguse vastu on aretatud haigustele (ristõieliste mustmädanik ehk fomoos, ristõieliste nuuter) resistentsemad sordid, kahjuks kahjurite vastu resistentseid talirapsi sorte pole, seega kehtib põhimõte, et mida tervem ja tugevam on taim, seda paremini taimed kahjurite ründele vastu peavad.

Kapsa-tuhktäi (Brevicoryne brassicae)

Kapsa-tuhktäi koloonia talirapsil, sügis 2021.a.Valmikud on kollakasrohelised, umbes 2 mm pikkused tiibadega või tiivutud putukad, kaetud halli tuhkja kirmega. Kahjustavad kõik liikuvad arengujärgud, kes imevad taimemahla. Selle tagajärjel kahjustuskoht muutub kollaseks ja kortsuliseks, lehed tõmbuvad keerdu, taim muutub sinakaks.
Kapsa-tuhktäi kolooniad rapsi lehe alaküljel. Massilise kahjustuse korral taim kängub, kolletub ja võib isegi kuivada. Kapsa-tuhktäi kolooniaid võib leida algul lehe alumiselt, kuid hiljem ka pealmiselt küljelt. Olulist kahju võib tekitada sügisel talirapsi taimedele, kui kahjurite arvukus on suur ja taimed väikesed, hilisemad kahjustused pole majanduslikult olulised. Meelsamini eluneb tuulte eest varjatud kasvukohtades. Esimesed kolooniad ilmuvad taimedele põlluservadel. Kahjur talvitub umbrohtudel või taimejäänustel.

Mida teha? Ristõieliste umbrohtude tõrje põllul ja selle lähikonnas. Rapsi taimede pidev jälgimine – eriti põlluservadel – esimeste tuhktäikolooniate õigeaegseks avastamiseks. Kasvuaegne keemiline tõrje. Tõrjekriteerium on, kui põllu äärel leitakse ühe ruutmeetri kohta kaks tuhktäi kolooniat ja 10% taimedest on asustatud üksikute kolooniatega. Lubatud on kasutada talirapsile toodet Kaiso 50 EG, kulunorm 0,15 kg/ha.

Kaevandikärbes, Scaptomyza flava

Kaevandikärbse kaevandid talirapsi lehel.Kärbes on viimastel aastatel muutunud järjest olulisemaks ristõieliste kultuuride kahjuriks. Seni pole teda peetud majanduslikult oluliseks, kuid Euroopa teatud piirkondades on 2019. ja 2020. aastal kahjustuse ulatused suurenenud ning see on tekitanud rapsi kasvatajatate seas suurt muret. Seni ei ole olnud vajadust teda tõrjuda. Tavaliselt kohtame kahjustusi sügisel. Üldiselt on kahjustatud esimesed arenevad pärislehed ning need tavaliselt hukkuvad talvel.

Kaevandkärbse bioloogia
Täiskasvanud kärbsed on helepruunid ja umbes 3,0 mm pikkused. Emased torkavad lehekoesse auke. Üksikud munad munetakse noortesse lehtedesse, kuid enamikke auke kasutatakse toitumiseks. Emane kärbes võib muneda umbes 130 kuni 300 muna ja nendest enamiku täiskasvanud elu esimese 15 päeva jooksul.

Kaevandikärbse kaevandkäik.Vastsed toituvad lehe ülemise ja alumise epidermise vahel lehe siserakkudest ning teevad toitumisel iseloomulikke valgeid kaevandkäike. Toitumisel jäetakse tumerohelised väljaheited enda taha jäävasse kaevandisse. Täiskasvanud vaglad on kuni 4-5 mm pikkused. Vagel võib ühest kaevandkäigust lahkuda ja uuesti lehe sisse minna, et moodustada teine kaevandus. Samas võib ühes lehes olla mitu vastset, ning kogu leht võib olla üks kaevandkäik. Väiksematel lehtedel asub kaevandikäik lehe keskel ja puudutab sageli keskroodu, suurematel lehtedel on sageli ühel pool leheroodu. Täiskasvanud vastsed ehk valgad lõikavad epidermise läbi ning laskuvad mulda või taimejäänuste alla mukkuma.

Mida teha? Monitooringuks võib kasutada kollaseid vesipüüniseid või valgeid liimipüüniseid. Tõrjekriteeriumit pole välja töötatud.

Naeri-lehevaablane (Athalia colibri või A. rosae)

Naeri-lehevaablase ebaröövik.Soojad ilmad, üle 18 °C, suurendavad naeri-lehevaablase aktiivsust. Naeri-lehevaablasel võib olla kuni kolm põlvkonda aastas. Kolmas põlvkond võib tekkida pärast kuuma suve ja valmikute väljalend langeb kokku talirapsi kasvu algfaasiga. Mida tugevamalt ja jõulisemalt talirapsi taimed kasvavad, seda paremini suudab taim vastu panna lehevaablaste rünnakule.
Naeri-lehevaablaste valmikud on kilejate tiibadega, oranzi ja musta värvi kehaga, umbes 7-8 mm pikkused putukad. Täiskasvanud naeri-lehevaablased toituvad õietolmust ja nektarist nii, et nende olemasolu õitsvatel taimedel võib anda varajase hoiatuse peatsest rünnakust.

Naeri-lehevaablase kahjustus.Emased naeri-lehevaablased munevad taime lehtedele. Munadest kooruvad ümbes nädala pärast väikesed ebaröövikud, kes algul on kahvatu hallikasroheka värvusega, hiljem muutuvad tumedamaks ja on tumerohelised kuni mustad, kahvatu triibuga külgedel. Vastsed võivad kasvada kuni 18 mm pikkuseks. Ebaröövikud roodavad ristõieliste lehti, algul lehe alumisel küljel. Suure kahjustuse korral jäävad taimedest järele vaid rootsud. Nukkuvad kookonis pinnase ülemises 1-5 cm kihis. Tuule kaasabil võib naeri-lehevaablane teha pikki rändeid.

Tavaliselt võib ebaröövikuid märgata põllul lokaalselt. Kahjustama võivad hakata juba kultuuri 3–4 lehe faasis. Üldiselt on nende kahjustus majanduslikult vähetähtis, kuigi jälgida tuleb, sest viimastel aastatel on arvukus olnud suur ning ründed laiaulatuslikumad.

Mida teha? Tehke profülaktilist kontrolli. Keemilist tõrjet alustatakse, kui ühel taimel on 2–3 ebaröövikut ja asustatud on 10–15% taimedest. Lubatud on kasutada talirapsil ja -rüpsil tooteid Evure, kulunorm 0,2 l/ha ja Mavrik kulunorm 0,2 l/ha.

Maakirbud (Phyllotreta spp)

Maakirbud talirapsil.Mardikad närivad idulehtedesse lohukesi ja mulke, kuni idulehed ja kogu taim hävib. Tagajärg – külvide hõrenemine. Halvemini elavad maakirpude rünnaku üle nooremad, kuid ka viletsamad ja stressis taimed. Kahjustuse intensiivsus sõltub oluliselt ilmastikutingimustest. Soojad ja päikesepaistelised ilmad suurendavad maakirpude toitumisaktiivsust.

Mida teha? Tehke profülaktilist kontrolli. Tõrjekriteerium: Kui iga taime kohta 1...3 mardikat ja 5...10% taimedest on asustatud, pritsida insektitsiididega võimalikult päikesepaistelisel ajal, kui mardikad on aktiivselt liikumas. Lubatud on kasutada talirapsile toodet Kaiso 50 EG, kulunorm 0,15 kg/ha, Karate Zeon 5 CS, kulunorm 0,15 l/ha, Fastac 50, kulunorm 0,2-0,3 l/ha. Talirapsile ja talirüpsile Decis Mega, kulunorm 0,125-0,15 l/ha, Evure, kulunorm 0,2 l/ha, Mavrik, kulunorm 0,2l/ha.

Tirdilised (Auchenorrhyncha, varem ka Cicadinea)

Rapsi lehel tirt, kõrval lehel näha imemistäpikesi, sügis 2021.a.Valmikud on 5-10mm pikkused, kolmnurkse pea ja tahapoole aheneva kehaga putukad. Nad on väga ettevaatlikud ja hüppavad vähimagi häirimise korral kohe minema, seetõttu ei märka neid väga sageli. Vastsed ja valmikud imevad mitmesuguste taimede vartest ja lehtedest taimemahla, mille tagajärjel kahjustuskoht kortsub ja kiprub, kuid imemiskoht ei värvu. Lehtede pinnal on näha imemise täpikesed, mis taime kasvades ja lehe suurenedes muutuvad väikesteks aukudeks. Augud on heaks võimaluseks seeneeostel taime siseneda. Tirdilised eelistavad neid põlde, kus tehakse otsekülve, sest see on suurepärane paik paljunemiseks ja talvitumiseks.

Mida teha? Seni pole tirdilised ristõieliste kultuuridele kahju tekitanud ning on pigem juhukülalised. See info on rohkem teadmiseks ja jälgimiseks.

Ristõieliste ebajahukaste (Peronospora brassicae, P. parasitica)

Ristõieliste ebajahukaste nakkus rapsi idulehtedel.Taliraps võib nakatuda juba pärast idanemist ja noorte taimede kasvu alguses. Raps võib nakatuda kuni täisõitsemiseni. Idu- ja pärislehtedele tekivad ebaselge piirdega kollakad laigud, allküljel valkjas eoste ja eoskandjate kirme. Taimed jäävad kasvus kängu.

Ristõieliste ebajahukaste nakkus rapsi pärislehtedel.Haiguse levik. Haigustekitaja talvitub taimejäänustel, seemnetel ja mitmeaastastel umbrohtudel, ka mullas eoste või seeneniidistikuna. Seemnetes püsib haigustekitaja eluvõime 2-6 aastat. Kasvuperioodil levib eostega ja veepiiskade abil. Haiguse arenguks optimaalne temperatuur on +10°C–+15 °C, haigust soodustavad vähene päikesevalgus ja suur õhuniiskus (80-90%). Sageli esineb ristõieliste ebajahukaste koos teiste haigustega: hahkhallitus, tõusmepõletik ja fomoos ja ka ristõieliste kuivlaiksus. Tugeval nakkusel väheneb seemnesaak 10–15%, märgatavalt langeb seemnete idanevus.

Vältimine ja tõrje. Sügav sügiskünd, rakendada viljavaheldust. Vältimaks haiguse arengut seemnetel, koristada võimalikult õigeaegselt ja kuivatada seeme kohe 7–8% niiskuseni ning säilitada +2°C – +8°C juures kuivas kohas (õhuniiskus mitte üle 65%). Kasvuaegne haiguste tõrje.

Fomoos ehk mustmädanik (Phoma lingam, Leptospaeria maculans)

Varajane mustmädaniku nakkus talirapsi lehtedel, sügis 2021.a.Esmane nakkus saab alguse sügisel. Varajane nakatumine on saagile kõige kahjulikum. Esmase nakkuse peamine allikas on õhu kaudu levivad eosed, mis vabanevad eelmisel aastal kasvanud rapsi nakatunud vartelt sooja ja niiske ilmaga. Tuulega levides nakatavad sügisel külvatud vastuvõtlike sortide noori arenevaid rapsi lehti ja mõnikord ka juurekaela, kus tekivad kahjustused. Varased epideemiad on seotud augustis ja septembris üle keskmise sademete hulgaga. Idulehtede nakatumisel võivad taimed sügisel hukkuda.

Fomoos ehk mustmädanik talirüpsil.Lehelt kasvab seen piki leherootsu rapsi varreni, kuid silmaga nähtavaid haigustunnuseid veel ei teki. Rapsi varde tunginud seen hävitab taimerakkude koe tekitades kuivanud ’fomoosivarred’. Haigus vähendab saagikust, piirates vee ja toitainete liikumist varre kaudu ja põhjustab enneaegset vananemist. Tugeval nakatumisel võib rapsi vars ka lõheneda ja taim selle tõttu hukkuda. Seetõttu, nakatumise korral tuleb talirapsi pritsida haiguste vastu juba sügisel.

Mida teha? Lisaks sordivalikule aitab oluliselt haiguse mõju vähendada vahetus läheduses eelmiste rapsipõldude taimejäänuste hävitamine põhjaliku harimisega. Jätkusuutlik on haiguskindluse kombineerimine keemilise tõrjega. Haiguse kontrolli all hoidmiseks on oluline fungitsiidi õige ajastus. Efektiivne on fungitsiidi kasutamine sügisel. Haiguste tõrjest loe lähemalt siit (LINK).

Tõrjekriteeriumiks loetakse, kui 10% taimede lehtedel on haigustunnused. Haiguse levikut taimejäänustelt noortele taimedele aitab prognoosida temperatuuri ja sademete seis juulist septembrini.

Magneesiumipuudus talirapsil.Magneesiumipuuduse väliseks tunnuseks on kloroos. Vanematel lehtedel tekib lehtede soonte vahel kolletumine, samuti levib pruun või purpurne kirme alates lehe servadest. Magneesium soodustab paremat kasvu, õitsemist ja ühtlasemat valmimist, suurendab saagikust ning seemnete õlisisaldust.

Magneesiumipuudust suurendavad liivased ja happelised mullad, samuti kaaliumirikkad mullad. Sageli on põhjuseks äsja lubjatud mullad. Samuti võib mõjutada ilmastik, eelkõige külmad ja märjad perioodid.

Mida teha? Lisaks põhiväetisele saab magneesiumi anda ka lehe kaudu nt. magneesiumsulfaadina Yara Tera Krista MgS (Mg 96 g/kg, 120 g/kg S) või EPSO Top (S 14%, MgO 16%) või kompleksmikroväetistes koostisosana nagu YaraVita Brassitrel PRO, Yara Vita Gramitrel, Epso Combitop, Epso Microtop jt.

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI, agronoom