Herne ja põldoa haigusetõrje

Viimasel nädalal on käinud aktiivne hernemähkurite seire.
Hernemähkurid feromoonpüünises, Järvamaa, Koeru. 2024.a. Foto: G. KindPiirkonniti on liblikate lendlus väga erinev, näiteks Põlvamaal Räpina kandis on püütud juba nädala alguses feromoonpüüünistega ööpäevas 80 hernemähkurit, Järvamaal Koeru kandis püüti ööpäevas üle 50 mähkuri, sarnaseid tulemusi on saadud ka Rakke kandist. Rakvere pool on ka nädala alguses hernemähkurite lendlus väga intensiivne jne. Samas mõnes Viljandimaa piirkonnas ei ole lendlust täheldatud. Seal, kus nädala alguses oli lendlus kõrge, on tänaseks märgata lendluse alanemist, seega on õige aeg esimene tõrje teha. Nii võib saada suurele osale liblikatest pihta, samas on osa liblikaid kindlasti munenud ning tõenäoliselt on esimestest munadest ka röövikud väljunud. Nii saame nendele röövikutele samuti kontaktse (Evure, Mavrik) tootega pihta ja kuna munadele need tooted ei mõju, kuid püsivad siiski tavaoludes 5-7 päeva taimedel, saavad munast koorunud röövikud samuti hukka. Siiski tuletan meelde, et hernemähkuri lendlus kestab ligi kaks nädalat ning seiret tuleks edasi teha.

Herne ebajahukaste. Foto: T. AnnukHernel hernemähkuri ja põldoal oa-lehetäi tõrjega koos on õige aeg teha haigusetõrjet, eelkõige vajab haiguste vastast kaitset põlduba. Enamasti ongi haigusetõrje ennetav, seega sageli võime taimehaigust prognoosida tuginedes oma varasemale kogemusele ning arvestada ka ilmastiku tingimustega. Tänase soojuse ja niiskusega levivad taimehaigused jõudsalt. Oleme täheldanud teatud põldudel kerget ebajahukaste levikut, samuti hakkavad levima selliste ilmastikutingimustega laikpõletikud, seega on mõistlik kõigil oma põllud üle vaadata.

Levinumad herne ja põldoa haigused on herne ebajahukaste (Peronospora viciae f.sp. pisi), herne laikpõletik (Mycosphaerella pinodes, Ascochyta pisi, Phoma medicaginis var pinodella), ebajahukaste põldoal (Peronospora viciae ), põldoa laikpõletik (Ascochyta fabae = Didymella fabae), põldoa-šokolaadilaiksus (Botrytis fabae) nende tunnustest ja bioloogiast saad lugeda siit: LINK

Haiguste keemiline tõrje

Laikpõletik oal Foto: T. Annuk

• Signum (boskaliid 267 g/kg, püraklostrobiin 67 g/kg) tuleb kasutada profülaktiliselt, st. enne nakatumist. Nii tagatakse parim tõrjeefekt ja kaitse resistentsuse tekkimisel. 
• Hernes – hahkhallituse, laikpõletiku, ebajahukaste tõrjeks kasutatakse profülaktiliselt (ennetavalt) õitsemise alguses (BBCH 61-63) või esimeste haigustunnuste ilmumisel. Pritsimist korrata kaunte moodustumise faasis(BBCH 65-69). Maksimaalne kulunorm 1,0 kg/ha. Vee hulk 200 – 400 l/ha. Lubatud max 2 pritsimist 10 – 14 päevase intervalliga. Ooteaeg on 14 päeva.
• Uba (kuivatatav) avamaal, põlduba – hahkhallituse, laikpõletiku, ebajahukaste, oa rooste tõrjeks profülaktiliselt (ennetavalt) esimeste õite avanemisest või esimeste haigustunnuste ilmumisel kuni täisõitsemiseni. Maksimaalne kulunorm 1,0 kg/ha. Vee hulk 200 – 400 l/ha. Lubatud max 2 pritsimist 7 päevase intervalliga. Ooteaeg on 3 päeva.
• Enamus juhtudel piisab ühekordsest pritsimisest 0,5 kg/ha õitsemise alguses, teine pritsimine on kindlasti vajalik, kui põldoal on tugev šokolaadilaiksuse nakkus.
• Pictor Active (boskaliid 150 g/kg, püraklostrobiin 250 g/kg), hernel laikpõletiku ja ebajahukaste vastu, põldoal Laikpõletiku ja sokolaadilaiksuse, rooste, ebajahukaste vastu. Põldoal ja hernel kasutada alates õiepungade moodustumisest kuni viljumise keskpaigani (BBCH 51-75). Lubatud 1 pritsimine kulunormiga 1,0 l/ha või jagatud pritsimine 0,5+0,5 l/ha.

Põldoa šokolaadilaiksus. Foto: T. Annuk

• Prosaro/Jade (tebukonasool 125 g/l, protiokonasool 125 g/l), pritsitakse haigustunnuste ilmnemisel, oa ja herne kasvufaasis õiepungade moodustumisest kuni õitsemise lõpuni (BBCH 50-69). Hernele kui oale laikpõletike, roostete vastu, hernele valgemädaniku, jahukaste hahkhallituse vastu ning oale šokolaadilaiksuse vastu, kulunorm 1,0 l/ha. Lubatud kasutada kuni 2 korda hooajal, intervalliga 21 päeva.
• Propulse (protiokonasool 125g/l, fluopüraam 125 g/l), kasutada alates põldherne ja põldoa varre pikkuskasvust kuni õitsemise lõpuni (BBCH 30-69). Nii hernele kui oale laikpõletike, roostete, liblikõieliste kuivlaiksuse, hahkhallituse, põldoa šokolaadilaiksuse ja valgemädaniku vastu, kulunorm 0,8-1,0 l/ha. Lubatud kuni 2 korda hooajal. Pritsimiste vahe vähemalt 14 päeva.

Laikpõletik herne varrel. Foto: T. Annuk

• Switch 62,5 WG (fludioksoniil 250 g/kg, tsüprodiniil 375 g/kg), laikpõletiku, jahukaste, valgemädaniku, hahkhallituse tõrjeks. Kasutada alates õiepungade moodustumisest kuni viljumise lõpuni, kulunorm 1,0 kg/ha. Lubatud maksimaalselt kaks korda hooajal, intervalliga 10-14 päeva.

• Amistar 250 SC/ Mirador 250 SC/Conclude AZT 250 SC (asoksostrobiin 250 g/l) hernele ja oale laikpõletike, roostete, ebajahukaste ja jahukaste tõrjeks. Hernel kasutada alates esimese õisiku ilmumisest lehekaenlasse kuni õitsemise lõpuni (BBCH 51-69), 1 kord kasvuhooajal, kulunorm 0,8 l/ha, ooteaeg 14 päöeva.
• Oal kasutada alates esimeste nuppude kroonlehtede värvumisest kuni viljumise lõpuni ehk kui kõik kaunad on normaalsuuruses (BBCH 59-77), 1 kord hooajal, kulunorm 0,6 l/ha, ooteaeg 14 päeva.

NB! Kui töödeldaval alal on õitsvaid taimi, võib taimekaitsetöid teha ainult õhtul, öösel või varahommikul, kui mesilased ja teised tolmeldajad putukad ei lendle enam või pole alustanud aktiivset lendlust.

Suviteraviljad

Odra-võrklaiksus. Foto:  T. AnnukSuviteraviljadel käib hoogsalt haigusetõrje. Varajastel otradel on juba viljapea lehetupest väljunud, hilisemad on lipulehe faasis, kohati ohete tipud paistavad. Varasematel külvidel on kaeral näha juba pöörist ning suvinisul on samuti viljapea nähtav. Mõnel pool hakkab kasvuregulaatorite kasutamise aeg ümber saama. Pukukaid on jätkuvalt palju ning varasemate kahjustuste tulemusel tekkinud kollased lehed ja kolletunud võrsed jäävad vaikselt alarindesse. Kindlasti on mõistlik põlde lähemalt uurida ning hinnata kahjustuste ulatust, kui seda esineb. Eelkõige silmas pidades rohuhüpikute poolt põhjustatud näritud ja kuivanud võrseid, et järgmine hooaeg olla valmis võtma kõik abinõud tarvitusele, et vältida sellist olukorda.

Suviraps

Kindlasti tuleb tegeleda suvirapsil putukate seirega, arvukalt on hiilamardikaid, peitkärsakaid, kapsakoid, naeri-lehevaablaseid ja kapsa-tuhktäid. Suvirapsil on esimesed õied avanenud, seega õige pea tuleb hakata ka valgemädaniku ning kuivlaiksuse tõrjet tegema. Suvirapsi kahjurite tõrjest saad üle lugeda siit: LINK 

Keemilise tõrje ajastamine ja tõrjevõimalused.

Suvirapsil putukad, 2024.a. Foto: T. AnnukValgemädaniku tõrje vajaduse selgitamiseks tuleb rapsi täisõitsemise faasis hinnata haigustekitaja Sclerotinia sclerotiorum arenguks olulisi tegureid. Pritsimise orienteeruv aeg: esimeste õielehtede langemisest rapsi peaharul, kuni täisõitsemiseni, täpsemalt toote märgistusel.
Valgemädaniku arengust ja bioloogiast saad lugeda siit: LINK

Kuivlaiksuse pritsimise orienteeruv aeg on hiljem kui valgemädaniku tõrjel, tavaliselt õitsemise lõpus, esimeste haigustäppide esinemisel kõtradel.

Valgemädaniku ja kuivlaiksuse tõrjeks sobivad samad tooted.
Prosaro/Jade, kulunorm 1,0 l/ha, lubatud kasutada nii rapsil kui rüpsil. Tooted pakuvad nii ennetavat (profülaktilist) kui ravivat kaitset.
Cantus Gold, kulunorm 0,4-0,5 l/ha, lubatud ainult rapsile. Ajapikendus kasutamiseks 31.07.2024
Pictor Active, kulunorm 0,5-1,0 l/ha, võib pritsida nii rapsil kui rüpsil 1 kord kasvuhooaja jooksul kulunormiga 0,6-1,0 l/ha või kaks korda 0,5 l/ha.
Propulse kulunorm 0,8-1,0 l/ha, lubatud kasutada nii rapsil kui rüpsil.
Amistar Gold, kulunorm suvirapsil 0,75 l/ha, talirapsil 1,0 l/ha.
Conclude AZT 250 SC/ Mirador 250 SC/Amistar 250 SC kulunorm suvirapsil 0,5 l/ha.
Valgemädaniku nakkus põllul. Foto: T.Annuk
NB! Valgemädaniku ja kuivlaiksuse tõrjeks kasutatavaid fungitsiide on lubatud kasutada taimede õitsemise ajal. Kui töödeldaval alal on õitsvaid taimi, võib taimekaitsetöid teha ainult õhtul, öösel või varahommikul, kui mesilased ja teised tolmeldajad putukad ei lendle enam või pole alustanud aktiivset lendlust. Nimetatud tooteid võib kõdra-peitkärsaka ja sääse tõrjeks segada insektitsiididega, sel juhul kasutusaeg sõltub insektitsiidi kasutusajast.

Kasutage taimekaitsevahendeid ohutult. Enne kasutamist lugege alati läbi märgistus ja tootekirjeldus!

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI, taimekasvatusspetsialist
21.06.2024