Koristus- ja külvieelne ning külvijärgne umbrohutõrje glüfosaatidega

Tänavune koristusperiood on väga keeruline. Põldudel on väga tõsised probleemid umbrohtudega, eelkõige seal kus taliteravili jäi hõredamaks, said umbrohud võimaluse täita tühjad kohad ja kasvada. Lisaks soodustas vahepealne põuaperiood ning pärast seda saabunud vihmad hilisemat umbrohtude tärkamist ning kasvamist, seega tekkis hilisem seemneumbrohtude teine rinne.

Talirapsi ja talirüpsi umbrohutõrje

Talirapsi külve on tehtud juba juuli lõpust. Siiski on paljudel, koristuse viibimise tõttu, see töö ees, kuna põlde ei ole saanud enne talirapsi külvi eelmise kultuuri alt kätte. Seega on hea aeg meelde tuletada talirapsi-ja rüpsi umbrohutõrjeks kasutatavad tooteid. Kindlasti peaks tegema umbrohutõrje juba sügisel. Umbrohutõrjevahendite valik tuleks teha vastavalt põllul olevatele tingimustele.

Oa-Lehetäi (Aphis fabae) ja oa-teramardika (Bruchus rufimanus) bioloogia ja tõrjevõimalused.

Soojad ja kuivad ilmad soodustavad kahjurite arvukust. Peale hernekärsakate (Sitona spp.) on põldoal levinud oa-lehetäi (Aphis fabae) ning oa-teramardikas (Bruchus rufimanus). Oa-lehetäid on iga aastane probleem, eriti aktiivselt on nad toimetamas kuumal perioodil. Oa-teramardikad on meil pigem viimased 5-6 aastat kahjur. Pehmed talved on soosinud selle mardika talvitumist ning tänavu tuleb olla jällegi valmis selleks, et mardikate kahjustuse tulemusena on oad auklikud ning toiduoaks ei pruugi minna.

Külmakahjustused ning kuidas seda leevendada.

Lisaks erakordselt kuivale maikuule tuleb meil nüüd silmitsi seista külmakahjustustega. Madalad temperatuurid, möödunud nädalal, põhjustasid nii mõnegi kultuuri hukkumise või väga suuri kahjustusi. Sellist olukorda ei osanud keegi ette näha.

Valgemädanik ( Sclerotinia sclerotiorum ) ja selle tõrje

Haigustekitaja areneb väga paljudel taimeliikidel: ristõielistel, kaunviljadel, maavitsalistel ja teistel. Lai peremeestaimede ring näitab, et patogeen pole spetsialiseerunud. Valgemädanikku leidub kõikides rapsikasvatuspiirkondades. Suuremaid kahjustusi esineb tuulevarjulistel
rõsketel aladel. Olenevalt ilmastikutingimustest varieerub kahju ulatus aastati ja põlluti. Nakatuda võib üle 50% taimedest, saagikadu võib olla kuni tonn/ha.